/nginx/o/2015/10/13/4590329t1h6824.jpg)
Briti Cardiffi ja Cambridge`i ülikooli teadlased uurisid, miks tekivad hallutsinatsioonid ehk meelepetted ja millist rolli mängib aju interpreteerimisvõime.
Teadlased: hallutsinatsioonid tekivad, kui aju täidab saadud infos lünki
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Teadlased esitasid hüpoteesi, et hallutsinatsioonid tekivad kui aju tõlgendab maailma, võttes aluseks varasemad teadmised ja kogemused, kirjutab The Independent.
Uuriti 18 inimest, kellel oli olnud psühhootilisi seisundeid, mille tõttu nad vajasid meditsiiniabi. Kontrollgrupiks oli 16 vaimselt tervet isikut.
Mõlemale grupile näidata mustvalget pilti ja paluti öelda, mida nad selle näevad. Hiljem näidati originaalset värvilist pilti ja siis saadi aru, mis mustvalgel kujutatud oli.
Ilmnes, et psühhootilises seisnudis olnutel kulges mustvalge pildil olevast arusaamine kergemalt kui kontrollgrupil.
Teadlaste sõnul tekivad hallutsinatsioonid, kui aju täidab saadud infos lünki.
«Hallutsinatsioonide puhul ei ole tegemist ajutöö katkestusega, vaid aju tegeleb siis aktiivselt sissetuleva keerulise informatsiooniga,» selgitas Cambridge`i ülikooli teadlane Naresh Subramaniam.
Cardiffi ülikooli ajuteadlane Christoph Teufel lisas, et nägemine on see, mis annab ajule vajaliku info ja aju täidab saadud infos lüngad, ignoreerides seda, mis ei pruugi sobida. Hallutsinatsioonide puhul annab aju seega pildi, mida on «toimetatud» ja «sobivaks» muudetud.
Cambridge`i ülikooli uurija Paul Fletcher selgitas, et aju tahab luua tervikpildi ja selle tõttu paneb sinna asju, mida tegelikult ei ole. Hallutsinatsioon koosnebki olemasolevast ja juurdelisatust.
Ta lisas, et hallutsinatsioone ei näe vaid mõne vaimse haiguse või probleemi all kannatajad, vaid ka vaimselt terved inimesed, kuigi nende hallutsinatsioonid on pehmemad.