Päevatoimetaja:
Katrin Lust
(+372) 56681734
Saada vihje

PunaMust on pahane! Kas näosaates mõnitatakse mustanahalisi?

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Elu24
Copy
Nähavärv ei ole kostüüm
Nähavärv ei ole kostüüm Foto: PunaMust / Facebook

Anarhistlik kogukond PunaMust postitas oma Facebooki lehele pildi, millega kritiseerib saadet «Su nägu kõlab tuttavalt».

PunaMusta poolt pühapäeval postitatud pildi all seisab kirjas:

«Täna läheb eetrisse järjekordne «Su nägu kõlab tuttavalt». Üks populaarsemaid telesaateid Eestis, kus tuntud valged eestlased lõbustavaid valgeid televaatajaid, värvides end mustanahalisteks.

Ka 19. sajandi Ameerika Ühendriikides lõbustasid valged inimesed üksteist sellisel kombel. Näitlejad värvisid oma näo mustaks (blackface) ning etendasid rändteatrites mustanahalisi ameeriklasi, luues ja võimendades rassilisi stereotüüpe läbi mitmete erinevate karakterite.

Artikli foto
Foto: Viktor Burkivski

Olukorras, kus rassistlikud ideed on ühiskonnas tõusuteel, ei vaja me nende süvendamist meelelahutustööstuse poolt. Samal ajal, kui TV3 eetris tantsib üheks õhtuks pruuniks võõbatud Lenna Kuurmaa, saavad mustanahalised tänavatel solvangute osaliseks, võimaluseta nautida valgete privileege, ka mitte ühel õhtul. 

Valgenahalistel puudub vajadus ja moraalne õigus kasutada teistele rassidele omaseid tunnuseid tsirkuse atraktsioonidena. Loodame, et valged saatetegijad saavad peagi oma labasusest aru, nii et järgmistes saateosades ning hooaegadel mõistetakse, et nahavärv ei ole kostüüm.»

Artikli foto
Foto: Viktor Burkivski

Pilt on Facebooki keskkonnas tekitanud poleemikat, kuna mitmed inimesed ei suuda luua seoseid Ameerika «blackface» etendustel ning paroodiasaatel.

Kas edaspidi peaksid näosaates parodeeritavatest muusikutes välja jääma mustanahalised või peaks neid kehastama ilma tumeda meigita?

Milline on teie seisukoht?

Artikli foto
Foto: Erlend Štaub
Tagasi üles