Video: Alcatrazi vanglast 1962. aastal põgenenud on seni elus?

San Francisco politsei avaldatud pildid põgenenutest. Vasakult paremale - Frank Lee Morris, Clarence Anglin and John Anglin noorena ja vanemana Foto: SCANPIX

USA kuulsast Alcatrazi vanglast põgenesid 1962. aasta juunis kolm meest, kelle saatuse kohta liigub seni spekulatsioone.

Vennad John ja Clarence Anglin ning Frank Morris võisid pääseda kongidest välja mööda ja ronisid vangla katusele, kirjutab news.com.au.

Neil oli palju takistusi vabadusse pääsemisel, kuna Alcatrazi peeti põgenemiskindlaks.

Sealt edasi pääsesid nad San Francisco lahel oleva aluse juurde, mille nad olid valmistanud vihmamantlitest, puidust ja muudest kätte juhtunud esemetest.

Kuna pikaajaliste otsingutega kolme mehe surnukeha ei leitud, kuulutati nad surnuks.

Anglini pereliikmed andsin hiljuti USA meediale intervjuu, milles vihjasid, et vennad võivad olla elus.

Väite kohaselt pääsesid kolm põgenikku eluga ning perel oli teada, kus perekonda kuuluvad vennad olid kuni 1970. aastate keskpaigani ning nad võivad isegi praegu veel elus olla.

Oletused käisid välja vendade sugulased, 48-aastane David Anglin ja 54-aastane Ken Widner, kes osalesid kanali History Channel dokumentaalsaates «Alcatraz: Search for the Truth».

Politsei hakkas vana juhtumiga uuesti tegelema ning põgenikke plaanitakse otsida Lõuna-Ameerikast.

«Saime seni parima juhtlõnga ja me kavatseme seda uurida,» teatas pensionil politseinik Art Roderick, kes juhtis Alcatrazist põgenemise uurimist 20 aastat.

Anglini pere sõnul ahistati neid nii politsei ja FBI poolt ning selle tõttu ei soovinud nad võimudega varem koostööd teha.

Pere soovib nüüd, et juhtum saaks lahenduse enne, kui Marie Anglin Widner, kes on põgenikest vendade õde, vanadusse sureb.

Esimesed kolm aastat pärast põgenemist sai pere vendadelt jõulukaarte, mis olid allkirjastatud Clarence ja John. Need pandi lihtsalt postkasti, mille ei saabunud ümbrikus posti teel.

Sugulased näitasid History Channeli saates ka fotosid, mis pidavat tõestama, et põgenenud vennad olid 1970. aastatel elus.

Politsei lasi välja kaevata veel ühe venna, Alabama vanglast põgenenud ja elektritoolil lõpu leidnud Alfredi surnukeha, kellelt võeti DNAd.

Võimud sõnasid, et San Francisco lahest leiti 1963. aastal surnukeha, mis DNA järgi peaks olema üks põgenenutest. Hilisem uuring aga lükkas selle ümber.

Ken Widneri sõnul võis vendi aidata Bostoni maffiaboss Whitey Bulger, kes samuti oli Alcatrazi vanglas.

Bulger kirjutas 2014. aastal Ken Widnerile kirja, milles seisis, kuidas ta selgitas vendadele San Francisco lahel navigeerimist ja andis nõu, kuidas jälgi peita.

«Ta selgitas kirjas, et andis neile näpunäiteid ja lootis, et nad ei tee samu vigasid, mis tema, sest ta tabati. Tundub, et neist oli kasu,» selgitas Widner.

Alcatrazi vanglaajaloo jooksul püüdis põgeneda 36 vangi, kellest vaid kolm, vennad Anglinid ja Morris võisid olla edukad.

Kui põgenikud oleks seni elus, oleks nad 80. eluaastate keskel. Kuna nad on eakad, siis rahvusvaheliste kokkulepete kohaselt ei pea teised riigid neid USAle välja andma.

Sellest hoolimata tahab kunagi seda põgenemisjuhtumit uurinud politseinik Roderick edasi uurida, kuidas nad väga turvatud vanglast välja pääsesid ja kas nad võisid ellu jääda.

Anglini pere huvitab samuti vendade saatus ja kui nad on surnud, tahaksid nad matta pere matmispaigale Floridas Ruskini surnuaial.

USA politsei lasi arvutiprogrammi abil teha fotod, millised näeksid kolm põgenikku välja vanas eas.

Alcatrazi vangla tegutses 1934 - 1963, tänapäeval on paik muuseum.