/nginx/o/2015/10/12/4586561t1h98a0.jpg)
USA kosmoseagentuuril NASA on plaanis luua Punasel planeedil iseseisvad, Maast sõltumatud kolooniad 2030. aastatel.
NASA tahab Marsil luua Maast sõltumatud kolooniad 2030. aastatel
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
USA kosmoseorganisatsioonil on valminud detailne plaan, millised need esimesed inimasustused Marsil välja nägema hakkavad, edastab The Telegraph.
NASA raportis pealkirjaga «Journey to Mars» on uut kosmosemissiooni võrreldud esmaste eurooplastest asukate saabumisega Põhja-Ameerikasse ning Kuul käimisega.
«Nagu Apollo programmi puhul, nii ka Marsi programmi puhul on eesmärgiks inimkonna piiride laiendamine. Kui Apollo lendude puhul saabuti tagasi Maale, siis uute missioonide korral jäädakse Marsile,» edastas kosmoseorganisatsioon.
NASAl on plaanis paari järgneva kümnendiga viia inimesed Maalt sinna, kus inimkond varem ei ole olnud.
«Meil on vaja erinevate erialade spetsialiste, kes tuleksid pika aja vältel toime eluga väljapool koduplaneeti. Lend Marsile võtab aega kuid ning ettenähtust varem tagasijõudmist ei ole. Teeme ettevalmistusi, et Marsi kolonistidel oleks võimalik elada Maast sõltumatult. Kosmilistes oludes lendamine ja töötamine on riskantne, kuid ettevõtmine on riski väärt,» teatasid kosmoseeksperdid.
NASA plaanib Marsile minna kolmeastmelise plaani alusel, millest esimene oleks Maast sõltumine, siis Maast eemaldumine ja lõpuks Maast sõltumatu koloonia.
NASA on alustanud Rahvusvahelises Kosmosejaamas (ISS) erinevate katsetustega, mis aitavad tulevastel Marsi astronautidel hakkama saada.
Seni on astronaudid kosmilise kiirguse tõttu kosmoses lühiajaliselt, kuna kiirgus võib tekitada vähki. Paljud astronaudid on pärast Maale tagasi saabumist vajanud prille, kuna mikrogravitatsioon on kahjustanud silmanärve.
Samuti kardetakse, et nii kiirguse kui peaaegu olematu gravitatsiooni tõttu võivad astronautidel tekkida mälu- ja viljakusprobleemid.
Tulevikus peaks olema astronautidel kaitseülikonnad, mis aitavad erinevaid ohte ennetada. Samuti on olemas kõik eluks vajalikud asjad, eelkõige hapnik ja vesi.
Esimesed eksperimendid, mis tehakse ISSist eemal, toimuvad Kuu lähedal.
«NASA on üsna lähedal sellele, et saata astronaudid Marsile. Tutvustame oma plaani nii USA kongressis kui ka astronautika kongressil,» teatas NASA juht Charles Bolden.
NASA teatel plaanivad nad Marsi rakettides kasutada päikeseenergiat ning Punasele planeedile transporditakse enne inimeste saabumist vajalik varustus.
NASA on Marssi uurinud 40 aastast orbiidil olevate sondide ja kulgurite abil, millest Curiosity on seni kõige kuulsam. NASA jätkab Marsi missioonide ettevalmistamisel Punase planeedi uurimist.
Lisaks on tehtud «Marsil elamise» simulatsioonikatseid Hawaiil Mauna Loa vulkaanil.
USA kosmoseagentuur teatas hiljuti, et Marsil on voolavas olekus soolast vett ning sel planeedil olid miljoneid aastaid tagasi suured veekogud.
Lisaks NASAle on Marsile esimesena jõudmisest huvitatud ka Hollandi Mars One projekt, mille leheküljel on, et esimesed «marslased» peaks Punasele planeedile saabuma 2027.