Isased herilasämblikud eelistavad «neitseid»
/nginx/o/2013/07/05/1875600t1hef1d.jpg)
2. november 2010, 15:15
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Herilasämblike (Argiope bruennichi) isased paarituvad oma eluea jooksul 1 – 2 korda.
Isased on huvitatud mitte emase suurusest, vaid sellest, et emane oleks varem paaritumata, kirjutab Live Science.
Saksamaa Hamburgi ülikooli teadlaste sõnul on see avastus üllatav, kuna suuremad emased on tavaliselt viljakamad.
Enamik isaseid herilasämblikke saab paarituda korra elus, kuna emased söövad isased pärast paaritumist ära. Isegi need isased, kellel õnnestub seksuaalsest kannibalismist pääseda, saavad veel vaid korra kopuleeruda.
Seda selle tõttu, et isased murravad meelega oma suguorganit asendava jala emase suguorganitesse, et teised isased temaga paarituma ei pääseks.
See strateegia tasub end ära, sest neil isastel on siis kolm korda suurem võimalus järglasi saada.
Teadlaste sõnul on see hea näide loomariigi sugudevahelisest võitlusest.
«Tavaliselt on nii, et isasel on suur hulk seemnerakke, mille tõttu on neil võimalik viljastada ükskõik kui palju emaseid. Kuid herilasämblikel on teine strateegia,» lausus loomade käitumisökoloog Jutta Schneider.
Kuigi isase herilasämbliku organism toodab spermat, ei ole neil peenist. Selle asemel koguvad nad spermat spetsiaalsetele esijalgadele, mis teadlase sõnul näevad välja nagu poksikindad.
Paaritumiseks läheb isane emase võrgule ja hakkab seda kõigutama. Siis võtab isane võrgu keskel sisse paaritumispositsiooni, mis on pea all ja keha üleval. Ta liigub emasele lähemale ning surub oma spermajala emase kõhul olevast kahest suguorganist ühte. Nüüd aga muutub olukord isase jaoks ohtlikuks.
Schneideri sõnul selle kontakti ajal emane pöördub järsku. Isasel on siis vaid sekundeid aega, et viljastamine lõpule viia enne kui ta elu kaotab. Isase spermajalg jääb emase suguorganitesse.
Üle 70 protsendist isastest herilasämblikest saab paaritumisjärgselt emase roog.
Teadlaste laborikatse näitas samas, et isased eelistavad varem paaritumata emaseid.
Isaste eelistuse põhjuseks võib olla asjaolu, et paaritumata emaste organism toodab erilisi feromoone, mis annab isastele teada, et nad neitsid on. See feromoonsignaal kaob paaritunud emastel ära.
Uurijad rõhutasid, et isased ei kopuleeru siiski iga ettejuhtuva paaritumata emasega. Siin tuleb mängu looduslik valik, mis takistab isastel oma «õdedega» paaritumast ja intsesti harrastamast. Isased tunnevad ära, kui emane pärineb tema pesakonnast.