/nginx/o/2015/10/08/4570553t1ha440.png)
Saksa paleontoloogide teatel avastasid nad 48 miljoni aasta vanuse tiine hobusefossiili.
Video: paleontoloogid leidsid 48 miljoni aasta vanuse tiine hobuse
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Hästi säilinud jäänustes oli näha loodet, lootekotti, emakat ja mõningat pehmet kude, edastab latimes.com.
Frakfurdi Senckenbergi uurimisinstituudi teadlase Jens Lorentz Franzeni teatel on lootefossiil üks paremini säilinutest.
Franzen ja ta kolleegid tegid Frankfurdi lähedalt Grube Messelist leitud jäänustele elektronmikroskoopilise analüüsi. Suurendamine näitas, et tegemist oli 12,5-sentimeetrise lootega, millel olid säilinud ta väikesed luud. Vaid loote kolju oli kannatada saanud ja sellest oli vähe alles.
Teadlaste sõnul on leid tänapäeva hobuste kauge esivanem Eurohippus messelensis, kes suri natuke aega enne poegimist. Uurimine näitas, et ta ei surnud tiinusest tekkida võinud komplikatsioonide tagajärjel.
Loom hukkumise põhjus ei ole teada, kuid ta leiti piirkonnast, kus paljud eelajaloolised loomad hukkusid vulkaanilisest tegevusest tingitud lämbumise tõttu.
Miljoneid aastaid tagasi oli praeguse Saksamaa Messeli järve alal vulkaane, mille tõttu oli seal palju süsinikdioksiidi. Oletatakse, et hobune tahtis minna vette poegima, kuid hukkus.
Teadlased said Eurohippus messelensis jälile esmakordselt 2006. aastal. Tegemist oli tänapäeva hobustest väiksemate loomadega, kellel ei olnud kapju, vaid varbad – esijalgadel neli ja tagajalgadel kolm varvast.
Franzen ja ta kolleegid taastasid, kuidas oli loode, kui ema hukkus. Ilmnes, et loode oli normaalses asendis, sellises nagu on tänapäeva hobustel tiinuse viimases faasis.
See lubab oletada, et hobuste eellastel, kes olid imetajad, oli peaaegu samasugune reproduktiivsüsteem nagu nüüdishobustel.