Päevatoimetaja:
Katrin Lust
(+372) 56681734

Chupacabra müsteerium lahendatud?

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Inna-Katrin Hein
Copy
Chupacabra müsteerium lahendatud?
Chupacabra müsteerium lahendatud? Foto: SCANPIX

Teadlaste arvates lahendasid nad müütilise koletise chupacabra mõistatuse.

Need niinimetatud chupacabrad on tegelikult parasiitide tõttu moondunud koiotid, kirjutab National Geographic.

Müstilise koletise kohta hakkas teateid saabuma 1990. aastate keskpaigas. Esimest korda nähti teda Puerto Ricos, kus ta väidetavalt farmerite kariloomi murdis. Kuid hiljem on teda seostatud ka Mehhiko, USA edelaosa ja isegi Hiinaga.

Viimane teade selle koletise kohta on selle aasta juunist.

Teadlaste sõnul on enamik chupacabraks peetud loomadest tegelikult parasiitidest tingitud haiguse all kannatanud ja karvad kaotanud koiotid.

Michigani ülikooli teadlase Barry O´Connori arvates saab chupacabra müüdi tekke kirjutada süüdiklesta (Sarcoptes scabiei) arvele.  See lest tungib läbi looma naha epidermse kihi ja parasiteerib seal, tekitades sarkoptoosi ehk süüdiklestsügelise nime kandvat haigust.

Kummalise välimusega loomadest fotosid näinud Georgia ülikooli metsloomade haiguste uurimiskeskuse esindaja  Kevin Keele´i kinnitusel oli loomade kehakuju selline, mille järgi sai neid eksimatult koiottideks pidada.

Koerte süüdiklest (Sarcoptes scabies var canis) võib põhjustada sarkoptoosi ka kassidel, rebastel ja inimestel.

Teadlaste arvates võis süüdiklest parasiteerida kunagi vaid primaatidel ning neilt edasi liikuda teistele loomadele.

«Süüdiklest võis kunagi olla vaid primaatidel. Evolutsiooni käigus õppisid primaadid, kaasa arvatud inimene süüdiklestadega toime tulema. Kuid teised liigid, kellel süüdiklestaga varasemaid kokkupuuteid polnud, ei pruukunud sellega hakkama saada,» selgitas O ´Connor.

Teadlased lisasid, et sarkoptoosi all kannatavad koiotid ei pruugi suuta tavapärast saaki püüda ja selle tõttu ründavad nad koduloomi. Sellest ka «vereimejast» koletise legendi teke.

Samas on ka teadlaste teoorias kahtlejaid.

USAs Portlandis asuva rahvusvahelise krüptozooloogia muuseumi juhi Loren Colemani sõnul ei saa kõiki chupacabra juhtumeid selgitada haigestunud koiottidega.

Ta tõi näite, et 1995. aastal Puerto Rico 200 chupacabra juhtumis kirjeldatud loom ei olnud koioti ega ka koera sarnane.

«1995. aastal kirjeldati koletist kui kahel jalal liikuvat ja meetripikkust olendit, kelle keha oli kaetud lühikese halli karvaga ning ta seljal paistsid ogad,» laususus Coleman.

Hilisemates raportites on chupacabrad siiski neljal jalal liikuvad olendid, kes oma välimuselt on koerasarnased.

Coleman ei välistanud, et chupacabra legend läks 1995. aastal liikvele sellest, et Puerto Ricos näidati 1995. aasta suvel õudusfilmi «Species».

Teiseks selgituseks pakkus ta välja, et Puerto Ricos nähtud elukad olid katselaborist põgenenud reesusahvid, keda nähti kahel jalal seisvat.  

Colmani arvates ei ole chupacabrat veel lõpuni selgitada suudetud.

«See võib olla midagi väga lihtsat, kuid see võib olla ka huvitavam ja keerulisem, kui me arvame. Iga päev avastatakse uusi liike,» nentis Coleman.

Tagasi üles