Päevatoimetaja:
Katrin Lust
(+372) 56681734

Teadlane: NASA teeb Pluuto ja Charoni kohta tähtsa avalduse

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Inna-Katrin Hein
Copy
Pluuto kuu Charon
Pluuto kuu Charon Foto: SCANPIX

USA kosmoseagentuuri NASA üks juhtivteadlastest teatas, et agentuur teeb veel sel nädalal Pluuto ja ta kuu Charoni kohta tähtsa avalduse.

Mõni aeg tagasi teatas NASA, et on olemas kindlad andmed Marsil leiduva voolava vee kohta, edastab news.com.au.

NASA Pluuto uurimisprojektiga seotud Kanada Alberta ülikooli teadlase Alan Sterni sõnul on nii Pluuto kui ka ta kuud «elusmaailmad», kus pidevalt midagi toimub.

«Seal on oma kliima, atmosfäär ja tegemist on geoloogiliselt aktiivsete paikadega,» selgitas Stern.

Streni teatel teeb NASA Pluuto kohta tähtsa avalduse, mis muudab märgatavalt arusaama meie päikesesüsteemist.

«NASA ei luba mul veel paljastada, mis uudis see on, kuid see on erakordne,» lisas teadlane.

Kohe tekkisid sotsiaalmeedias spekulatsioonid, kas kääbusplaneedil võib leida elusorganisme, mis on suudavad ellu jääda üliekstreemsetest tingimustes.

NASA on samasugust huvi üleskütmist kasutanud näiteks ka Maaga sarnase planeedi Kepler 452b ja Marsi voolava vee teate eelselt.

Uurimisalus New Horizons on uurinud Pluutot ja ta suurimat kuud Charonit ning edastanud nüüd nende kohta tuhandeid fotosid ja uurimisandmeid. New Horizons möödus 14. juulil Pluutost 12 500 kilomeetri kauguselt, olles sellele kääbusplaneedile kõige lähemal.

Uuritud fotodelt paljastus, et Pluuto ja Charoni pinnamood on erinev ning Charoni pinnal on 2500-kilomeetrine sügav kanjon. Pluutol on aga 500 kilomeetri kõrguseid, kujult väänlevat ussi meenutavaid mägesid. Oletatakse, et Pluutol võib olla lämmastikujõgesid, kuid kindlasti on seal jäätunud olekus vett.

Teadlastele pakub huvi ka sealne «punane» atmosfäär ja pinnase erinevad värvivarjundid.

Sterni teatel on NASA uurijad jõudnud seni läbi töötada vaid kümme protsenti New Horizonsi saadetud materjalist.

«2015. aasta jääb NASA ajalukku alatiseks,» nentis teadlane.

Wikipedia: New Horizons on NASA kosmosesond, mis startis 19. jaanuaril 2006 uurima Pluutot, selle kaaslasi ja Kuiperi vööd. New Horizons on esimene kosmoseaparaat, mis on Pluutost lähedalt möödunud.

Teadlased loodavad, et plutooniumkütusel töötav New Horizons jätkab oma missiooni 2030. aastateni.

Märksõnad

Tagasi üles