Maailmas on praegu üheks menukamamaks filmiks režissöör Ridley Scotti «The Martian» (Marslane), mis räägib Marsi missioonist.
NASA võrdles tegelikku Marssi ja tuleviku missioone filmiga
Filmis tegutsevad Ares 3 missiooni astronaudid Punase planeedi lõunaosas asuval Acidalia Planitia alal, kirjutab Daily Mail.
Acidalia Planitiat on seal näidatud kui üsna tasast maastikku, kus astronaut Mark Watney (Matt Damon) sõidab sõidukiga raskusteta.
NASA avaldas foto Marsi missiooni tegelikust maandumispaigast, mis on filmis nähtuga võrreldes märgatavalt karmim.
Film põhineb kirjanik Andy Weiri samanimelisel raamatul. Tegevus leiab aset 2030. aastatel, kui Marsile lennud ja selle planeedi uurimine on saanud tavapäraseks.
Filmis peavad astronaudid ootamatu tormi tõttu kiiresti evakueeruma ja arvatakse, et Mark Watney hukkus. Mees pääses eluga ja peab nuputama, kuidas ellu jääda kuni Maalt päästjad saabuvad.
Kuigi raamatus ja filmis on paik ideaalne, on tegelik Acidalia Planitia ala hoopis raskem, rääkimata sellel neljarattaveoga masinaga sõimisest. Piirkonnas on kaljusid, milledes on sügavad lõhed ja kivimitest tõkkeid.
Mark Watney peab sõitma Arabia Terra alala Schiaparelli kaatrisse, kus Maalt saabuv missioon Ares 4 ta pardale võtab. Filmis on piirkond veelgi kaljusem ja kivisem kui Acidalia Planitia. NASA asjatundjate sõnul on tegelikkus vastupidine, sest Arabia on praktiliselt liivakõrb, kus saab Marsi-autoga sõita.
«Arvatakse, et kui Marsil on tegemist liivaste ja siledate aladega, siis seal on lihtne sõita. Tegelikult on seal tugev tuul ning liiva- ja tolmutormid, mis tekitavad pinnaseerosiooni,» selgitas NASA.
Teada on, et filmis võeti maastike loomisel aluseks uurimiskulguri Curiosity poolt Maale saadetud fotod. Linateoses on seega ka maastikke, mis klapivad tegelike Marsi maastikega.
Curiosity on praegu Sharpi mäe alal Stimson Uniti nime kandvas liivakivist koosnevas paigas, kus leidub palju erinevaid savimineraale.
Sharpi mäe erinevate kihtide uurimine näitas, et kunagi oli Marsil voolavat vett, kuid NASA teadlaste sõnul on seda ka praegu. Mitte küll mageveena, vaid soolase veena.
Olgugi, et Ridley Scotti filmi tegevus toimub umbes 20 - 30 aasta pärast praegusest, on NASA juba arendamas tehnoloogiaid, mida on filmis näha.
NASA teadlaste sõnul ei saa kosmoselaevu Marsi poole teele saata suvalisel ajal, vaid Maa ja Marsi orbiitide tõttu tuleks valida kõige optimaalsem aeg.
Maa ja Marss on üksteisele kõige lähemal 54,6 miljoni kilomeetri kaugusel ja kuid kaugeimal on 400 miljoni kilomeetri kaugusel.
Järgmine selline lähim olek on jaanuarist aprillini 2016.
Tuleviku mehitatud Marsi lendudel tuleb neid niiöelda aknaid arvesse võtta. Marsile lennatakse ühe «akna» ajal ja tagasi Maale tullakse teise «akna» ajal.
Filmis kasvatab astronaut Watney kartuleid, kuid NASAl on plaan hoopis lehtsalatit kasvatada.
Juba nüüd tehakse Rahvusvahelises kosmosejaamas (ISS) värske köögivilja kasvatamise katseid, mis on edukad olnud.
Nii nagu toitu, peavad «marslased» ka ise vett tootma.
ISSil kogutakse kõik veeline ollus kokku ja sellest tehakse uuesti puhast vett. Marsi filmis leiab astronaut Watney oma viisi, kuidas vett saada.
Filmiastronaut elab elumoodulis ehk Habis, NASA astronaudid treenivad Human Exploration Research Analog ehk Hera moodulis, milles imiteeritakse kosmosetingimustes elamist.
Kosmoses ja Marsil on tähtsad vesi, toit ja peavari, kuid ei tohi unustada kõige tähtsamat – õhku.
Kuna Marsil on keskmine temperatuur miinus 50 kraadi, siis on vaja ka sooja andvat energiaallikat.
Filmis valmistab Watney ise endale hapnikku, mida kannab endaga kaasas, ISSil on hapnikusüsteem, mis astronaute õhuga varustab.
NASAl on vamis ka skafandri prototüüp, mida peaksid kandma esimesed Marsile lendavad astronaudid. Filmitegelasel Watneyl on samuti olemas selline skafander, mis kaitseb teda karmide välistingimuste eest.
NASA ekspertide arvates on filmsi kõige autentsem objekt Marsi kulgur, mida Watney kasutab. NASAl on valimas marsile sobiv sõiduk, mis kannab nimetust Multi-Mission Space Exploration Vehicle (MMSEV) ja filmis nähtav meenutab seda.
NASA esindaja Charlie Bouldeni arvates peaksid esimesed astronaudid jõudma Marsile 20 – 30 aasta pärast. Esmalt toimuvad missioonid Marsi orbiidile ja kui valmis ollakse, siis laskutakse Punasele planeedile, kuhu hakatakse kolooniat rajama.