/nginx/o/2015/10/05/4559397t1hfc0f.jpg)
Planeet Marss on juba pikka aega olnud uurimisobjekt, kuid nüüd uurisid teadlased satelliidi Mars Reconnaissance Orbiter (MRO) fotosid selle planeedi põhjapooluse kuiva jää ehk süsihappelume laviinist.
Video: teadlased uurisid Marsil süsihappelume laviini
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Sellised suured laviinid on Punase planeedi põhjapoolusel Marsi kevadel tavaline nähtus, kuid nüüd jäädvustatu oli varasematest suurem, edastab Daily Mail.
Kui Maal toimuvad lumelaviinid, siis Marsil tekitab poolustel laviini kuiv jää.
Marsil on kevad ja soojem aeg, mis toob kaasa laviinid, kui tahke süsinikdioksiid hakkab sulama.
Teadlaste sõnul tekib osa Marsi laviini meteoriitide tõttu, kuid teised tekivad aastaaegade vaheldudes, sest Marsil on ka aastaajad nagu Maal.
Marsi orbiidil olev uurimisalus jälgib pidevalt Punasel planeedil toimuvat.
«Nii nagu laviinid, nii ka lendav liiv ja tolmutormid näitavad, et Marss on aktiivne ja dünaamiline planeet, millel toimub kogu aeg midagi,» teatasid USA Arizona ülikooli teadlased, kes laviinist pildi avaldasid.
USA California tehnoloogiainstituudi teadlased olid esimesed, kes leidsid Marsilt 2003. aastal kuiva jääd.
Enamik Marsi poolustel olev jääst koosneb külmunud veest, kuid seda katab õhuke süsihappelume kiht.
NASA teatas hiljuti, et Marsil leidub voolavat soolast vett, mida on paikades, kus temperatuur on üle miinus 23 kraadi, kuid see jäätub, kui temperatuur langeb.
«Marss ei ole kuiv tühi planeet nagu varem arvati, vaid teatud oludes on seal voolavat vett,» sõnas NASA endine astronaut ja nüüdne juht John Grunsfeld.