Missipäeviku 12., 13. ja 14. päev
Missipäevik otse Torontost: päevakorras on bikiinivooru kava finaalshowks
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ülevaate Miss Globe 2015 võistluselt Torontost annab Eesti Iluduskuninganna 2015 Kaari Ann Kolk:
Peale hommikusööki istusime bussi ja asusime teele Niagara joa poole. Siin öeldakse, et kui sa pole Niagara juga näinud, siis pole see õige Kanada külastus olnud. Torontost sinna on ligikaudu 150 km. Pikk bussisõit sujus kiiresti, sest olime kõik veel eelmisest pikast päevast väsinud ja kasutasime seda sõiduaega lihtsalt magamiseks.
Kohale jõudes äratas meid tugev veemühin, sest bussiga oli võimalik Niagara kosele üsna lähedale sõita.
See oli ikka üks vägev vaatepilt! Meie Keila juga on ikka nii pisike võrreldes Niagaraga. Väljas seistes ja seda imekaunist vaatepilti jälgides tundus nagu oleks vihma tibutanud, sest veepiisad kandusid ikka üsna kaugele.
See oli muinasjutuliselt ilus ja suursugune vaatepilt. Ennast tundsin selle hiiglasliku loodusnähtuse kõrval lausa tibatillukesena. Olenemata tugevast veemühinast tekitas Niagara joa vaatamine mingi müstilise hingerahu. Kuidagi kerge ja kindel oli peale seda jälle võistlusele keskenduda.
Edasi külastasime üht hiiglaslikult suurt kolmekordset kasiinot, mis on ka üheks meie võistluse sponsoriks.
Veetsime seal mõnusalt aega ja soetasime ka kojuviimiseks vajalikud suveniirid. Peale õhtusööki ootas meid ees veel mitu tundi lavaproovi, seega puhkamiseks jälle eriti palju aega ei jäänudki.
13. päev algas taas varakult hommikusöögi ning lavaprooviga.
Proovi olid tulnud vaatama ka Miss Globe võistluse president koos 2014. aasta Miss Globe võitjaga. Harjutasime finaalshow bikiinivooru kava ning saime selle pikapeale ka selgeks. Meie koreograaf Kim on väga range ja karmi sõnaga ning kui on proov, siis tuleb keskenduda ainult tema juhiste järgimisele.
Telefoni proovi kaasa võtta pole lubatud. Seepärast ongi mul olnud viimaste päevade jooksul toimuvat üsna raske kajastada. Reeglid on karmid ning hilinemine pole samuti kuidagi aktsepteeritav.
Pärast pikka lavaproovi sõime kõhud täis maitsvaid Aasia restorani hõrgutisi ning suundusime hotelli ettevalmistusi tegema õhtuseks klubikülastuseks.
Meid oli kutsutud kesklinna ööklubi «70 Down» sünnipäevapeole. Minu suureks üllatuseks kohtasin seal klubis eestlannat Annikat, kes elab Kanadas.
Annika oli kursis kõigi minu Missipäeviku sissekannetega Elu24 leheküljel ja pidi mulle kõvasti pöidlaid hoidma finaalvõistluseks. Siinkohal loodan ka teiste eestlaste poolehoiule ning tuletan meelde, et oma hääle minu aitamiseks finaali saate anda sellel leheküljel SIIN!
Järgmisel hommikul toimus väljasõit suurde kaubanduskeskusesse, kus reklaamisime Miss Globe finaalüritust ning saime ka põgusalt mõnda poodi külastada.
Teel sinna pidas võistluse Kanada poolne korraldaja veelkord meile loengu teemal, kui tähtsad on ohutusnõuded. Meiega kõikjal kaasasolev turvameeskond ei jõua ju ka kõigil missidel kogu aeg silma peal hoida.
Kuna kõik osavõtjad on täisealised, siis seda enam peaks igaühel endal olema juba sisemine tunnetus ohtlikke olukordi vältida. Meie organisaator on tõesti väga hoolitsev ja armas naisterahvas ja annab endast kõik, et kõigile siin võistllusel veedetud aeg alatiseks meelde jääks.
Õhtul ootas misse ees tantsuvõistlus Salsaklubis.
Sealsed instruktorid õpetasid meile mõned põhilised sammud selgeks ning andsid näpunäited, kuidas täpselt salsat tantsitakse. Peale seda esmast salsatundi toimuski kohe ka tantsuvõistlus.
Just olin enda etteaste ära teinud, kui klubi uksest astusid sisse Eesti Rahvusliku missiürituse direktor Tiina Jantson ja minu treener Eghert - Sören Nõmm. Nad olid otse lennujaamast meie juurde toodud. Kuidagi nii hea oli oma inimesi näha ja kohe selline kindel tunne tekkis, et nüüd saab küll kõik ainult hästi minna.
Kuna Ladina-Ameerika tüdrukutel on salsatants lausa veres, siis võistluse võitjaks krooniti Miss Brasiilia.