/nginx/o/2010/11/01/458281t1h33c0.jpg)
Itaalia Messina Policlinico Universitario ja Briti toiduteaduste instituudi teadlaste tehtud uuring näitas, et mandlite söömine aitab organismil viirustega paremini võidelda.
Mandlid aitavad organismil viirustega võidelda
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Mandlites leiduvad kasulikud ained tõstavad immuunsüsteemi võimet tulla toime organismi ohustajatega, kirjutab The Telegraph.
Teadlaste sõnul on kasulikud just mandlite pruunikas pealiskihis leiduvad ained.
«Mandlites olevad ained muudavad viiruseid kindlaks tegevate valgete vereliblede töö efektiivsemaks, aidates kaasa viiruste paljunemise ja leviku takistamisele,» selgitasid teadlased.
Uurijate arvates aitavad mandlid väga erinevate viirushaiguste, kaasa arvatud ka gripi, korral.
Teadlased peavad tegema veel uuringuid, tegemaks kindlaks kui palju mandleid tuleks kasuliku efekti saavutamiseks süüa.
Kuid esmane uuring kinnitas mandlite kasulikkust viirustega võitlemisel.
«Mandlite pealiskihis leiduvad ained parandavad immuunsüsteemi ning sellega ka organismi viirustevastast võitlusvõimet,» tõdes teadlane Giuseppina Mandalari.
Teadlased tegid immuunsüsteemi katse Herpes simplex`i teist tüüpi viirusega, mida on üsna raske ravida.
Uuring näitas, et mandlites sisalduvad ained aitasid immuunsüsteemil selle viirusega efektiivselt võidelda.
Uurijad leidsid veel seda, et kui mandlite pruun pealiskiht keeva vee abil eemaldati, kadusid ka kasulikud ained ning need paljaks kooritud mandlid immuunsüsteemile mõju ei avaldanud.
Teadlased tahavad edaspidi teha kindlaks, millised on need mandlites sisalduvad ained, mis aitavad viirusetõrje protsessile kaasa. Arvatakse, et mandlites võib sisalduda taimseid ühendeid polüfenoole.
Toitumisteadlaste sõnul sisaldavad mandlid palju kiudaineid ja veel mitmeid kasulikke komponente. Soovituslik päevane mandlite kogus on 84 grammi.