Merevaiguleid lubab oletada, et katk tappis juba 20 miljonit aastat tagasi

20 miljoni aasta vanune merevaigus kirp

FOTO: SCANPIX

USA teadlased leidsid 20 miljoni aasta vanuse merevaigutüki, milles on nii kirp kui ka katkubakteri Yersinia pestis  sarnane bakter.

Kui tegemist on tõesti katkubakteriga, siis lubab see oletada, et kirbu, katku ja selgroogsete nakkusahel ei saanud algust 20 000 aastat tagasi, vaid tuhat korda varem kui seni arvatud, edastab Yle.

USA Oregoni ülikooli teadlase George Poinari  sõnul jäi katkubakteri sarnase bakteriga kirp merevaiku vangi praeguse Dominikaani Vabariigi alal.

«Kui see on tõesti iidne Yersinia pestis , siis see viitab, et katk tappis juba enne inimeste tekkimist,» tõdes Poinar.

Paik, kust kirbuga merevaik leiti, oli miljoneid aastaid tagasi niiske troopiline mets. Bakter oli kirbu suus, mis lubab oletada, et kirp suri üsna kiiresti pärast seda, kui oli imenud bakterinakkusega looma verd.

See loom võis olla näriline, kuna merevaigu leiukohast on leitud näriliste karvafossiile.

Merevaigust, mis on kõvenenud puuvaik, on ka varem leitud putukaid, kuid kirbu ja bakteri leidmine on haruldane.

Poinari arvates võisid putukad bakterikandjatena mõjutada ka hiidsisalike arvukust ja väljasuremist.

Katk ei ole Maalt kadunud ning seda esineb seni nii nii inimestel kui loomadel. Tänapäeval ravitakse katku antibiootikumidega, kuid keskajal peeti nii muhk-, vere- kui kopsukatku jumala kättemaksuks. Euroopat ja Aasiat tabasid mitmel korral katkupuhangud, mille tõttu kaotas elu umbes 200 miljonit inimest.

USA teadlaste poolt selle aasta alguses avaldatud uurimuse kohaselt tekitas Yersinia pestis  bakter inimestele esialgu vaid kõhulahtisust, kuid selle bakteri mutatsioon tõi kaasa raske ja surmaga lõppeva haiguse.

Tagasi üles