Simunapäeva (28. oktoober) udu ja sajuhood tähendavad vanarahva arvates muutlike soojapoolsete ilmade püsimist hilissügisel.
Ilmad püsivad veel sügiseselt soojad
Ka müristamine porikuul (oktoobris) kuulutab ette pikalevenivat sooja-külma õhu omavahelist võitlemist. Äike, mis 22.-23. oktoobri öösel Põhja-Eestit väisas, näib seda arvamust kinnitavat.
Viimastel aastatel on oktoobris järjest äike ja lumetorm üle käinud. Esimene lumi ja kiilasjää ei kesta pikalt kunagi.
Viljandi poolt pärineb ütlemine: „Kui hingedekuul (november) sajab nii palju, et jõed ja ojad üle ääre välja ajavad, saab kõigil talvekuudel sama olema.“
Nii näib tänavugi sügisel juhtuvat. Aga eks talvine pööripäev toob rohkem selgust. Selle heaks peab juba nüüd tuulte suunamuutusi silmas pidama.
Möödunud sügisel pöörasid tuuled sageli põhja-idakaarde, praegu on veel ülekaalus lõuna-läänesuunad, kust tuleb peale soojemat õhku ja sadusid.
Ettevaatlikuks teevad põhjas ja lõunas laiutavad kõrgrõhualad, mis oma valdusi laiendada proovivad.
Edaspidi vastavad ilmad meie esivanemate hingede ajale. Madalalt liikuvad pilved hämaras, hommikul ja õhtul. Udu kord tiheneb, kord hajub kogu ööpäeva jooksul. Rabistab vihma, harva saab päikest näha.
Ilmad püsivad siiski veel soojapoolsed. Nii päeval kui öösel on õhutemperatuur veidi üle või alla pluss viie kraadi.
Selgematel öödel tekib pinnaudu ja maapinnal võib kergelt külma teha. Seetõttu ettevaatust liiklejatele: vihmast märjal asfaldil võib tekkida jääkirme. On libe.