Video: «kummipart»-komeet koosneb kahest komeedist

67P/ Tšurjumov-Gerassimenko Foto: SCANPIX

Itaalia Padova ülikooli teadlaste sõnul koosneb Euroopa Kosmoseagentuuri (ESA) Rosetta sondi poolt uuritud komeet 67P/ Tšurjumov-Gerassimenko, mis oma kujult meenutab kummiparti, kahest komeedist.

Teadlased uurisid Rosetta tehtud fotosid komeedist 67P ja leidsid, et selle puhul on tegemist meie päikesesüsteemi algusajal ühinenud kahe komeediga, edastab Discovery News.  

Padova ülikooli planeediteadlase Matteo Massironi sõnul välistas uuring selle, et komeedi «kaelaosa» oleks tekkinud erosiooni tagajärjel.

Niinimetatud kaelaosa tekkis siis, kui kaks komeeti üksteise külge kinnitusid.

«Toimus kokkupõrge, mille tagajärjel temperatuur tõusis ja leidis aset sulamine, mis nad üksteise külge kleepis. Jahtudes oli kahest komeedist saanud üks,» selgitas teadlane.

67P mõlemad osad on oma koostiselt sarnased, kuid olid varem iseseisvad.

Teadlased võtsid komeediuuringul aluseks geoloogilised andmed ja komeedi gravitatsiooni, mis näitasid, et «part» tekkis üsna pärast meie päikesesüsteemi sündi 4,6 miljardit aastat tagasi.

Teadlased ei tea, kas kosmilistes avarustes on sellised kaksikkomeedid levinud või on 67P ainulaadne.

Komeet 67P uurimine on aga andnud väärtuslikku informatsiooni nii komeetide kui ka planeedialgmete tekke kohta.

Teadlaste oletuse kohaselt sai 67P alguse väikestest, umbes ühe kilomeetrise diameetriga kehadest.

Wikipedia: 67P/ Tšurjumovi-Gerassimenko on komeet, mille tiirlemisperiood on 6,45 aastat ja pöörlemisperiood 12,4 tundi.

See komeet oli Päikesele lähimas punktis 13. augustil 2015.

Nii nagu kõik komeedid, sai ka see oma nime avastajate järgi, kelleks olid Nõukogude Liidu teadlased Klim Ivanovitš Tšurjumov ja Svetlana Ivanovna Gerassimenko, kes selle leidsid 1969. aastal.

Komeedi suurema osa mõõtmed on 4,1 korda 3,2 korda 1,3 kilomeetrit ja väiksema osa mõõtmed on 2,5 korda 2,5 korda 2 kilomeetrit.

Pinnatemperatuur on miinus 68 kraadist miinus 43 kraadini.