«Tere naine, see olen mina, üks teine naine,» alustas oma esimest blogipostitust JUST SIIN seltskonnastaar Triin Tulev. Oma teises blogipostituses räägib Triin suu puhtaks Eesti Ekspressi aadressil, kelle naine hiljuti ka pressinõukokku kaebas.
Triin Tulevi blogi: Sulev vs Tulev
Triin: Kes veel ei tea, siis Eesti Ekspressi on sattunud tööle mees nimega Sulev Vedler.
Kuidas, miks, kelle abil ta antud lehte, mis reklaamib end ''sõltumatu nädalalehena'' tööle sai, pole aimugi, kuid paratamatult tekitab see tüüp oma nn tööga antud küsimusi ja mitte ainult minus, vaid ka oma töökaaslastes. Üks, mis kindel - üllatada antud ajakirjanik oskab.
Ma poleks iialgi osanud arvata, et keegi peale minu enda minu kohta lausa blogi pidama hakata võiks! Kolm pikka artiklit täis laimu ja valesid minu suunas, ja seda kõike vaid paari lühikese nädala jooksul... Müts maha viitsimise eest.
Ilmselt on kogu Eesti kursis nende vahvate Eesti Ekspressi artiklikestega minu aadressil, kus mind ''Eesti ööklubide kuningannaks'', kokaiinitarbijaks, kullakaevajaks ja jumal teab kelleks veel tituleeritud on. Räägime siis asjad lahti. Et asi hästi selge oleks, avan alustuseks Wikipedia.
''Ajakirjandus on aktuaalsete sündmuste kohta informatsiooni kogumine, kontrollimine, analüüsimine ja esitamine.'' Vede... Vabandust, Vedler on informatsiooni kogumise ja esitamisega nii hõivatud olnud, et kaks keskmist punkti - kontrollimine ja analüüsimine jäid tal vahele. Ei tea, kas see tuleb kogenematusest või vastupidi kogemusest, kuid viimasel juhul sobiks Vedler ju rohkem tööle näiteks Kroonikasse?
Kabinetti jagaks ta ilmselgelt Kroonika põhišaakali Jaanus Hämarsooga - nii võiksid nad selliste rumalate ja kontrollimata faktidest kubisevate artiklitega lausa eraldi ajakirja välja anda ja lust ning lillepidu nende kahe meesterahva tööpõllul võiks kesta ilmselt pikalt.
Sest kui pole südametunnistust, piisavalt mõistust, et natukene ette söödetud materjali analüüsida - et miks ja millal ja kelle poolt täpsemalt teatud lood meediale ette söödetakse, siis võib ju igasugu artikleid avaldada. Miks mitte, kui raha tiksub. Vahet ei paista absoluutselt olevat, kelle elu ja mis määral nende ''töö'' mõjutab!
Üldiselt on nii, et mis iganes aktuaalsest teemast - perevägivallast, vägistamisest, koolikiusamisest, presidendipaari või kelle iganes lahutusest, või piksenoolega pihta saamisest - ei tee sa tolerastile ükskõik, missugust teemat ja selle sügavust selgeks enne, kui tolerasti endaga vastav lugu juhtub. Puust ja punaseks - ei saa paraku kõik inimesed aru, mida tähendab perevägivald ja seksuaalne ärakasutamine enne, kui see nende endaga juhtunud on.
Ma pakun, et Sulev Vedler ei ole kunagi kannatanud mõne naise rusikahoopide all. Võib olla on ta aga ise hoopis üks sellistest meestest, kes kodus nii käituvad? Üldse ei imestaks, sest selle ajakirjaniku viha minu vastu on ilmselgelt piisavalt suur, et kirjutada paari nädala jooksul minust lausa kolm laimuartiklit.
Kas jäin Vedlerile oma perevägivalla vastase tööga Elus Fondis kuidagi ette? Kas astusin kibeda villi peale? Järgmiseks küsin psühhoanalüüsi tuntud psühhiaatrilt - mis paneb inimest vastavalt käituma? Miks tunneb üks ajakirjanik sadade seast, et just temal on õigus kirjutada ilma ohvri loata tolle tervislikust seisundist?
Mis annab talle selle tõuke, et kirjutada minu kohta eraldi pikk artikkel pealkirjaga, et mina olevat hiigelsumma eest Rasmus Vesiloo vastu esitatud hagist loobuma? Mis siis, et tegelikkuses ON FAKT, et Rasmus Vesiloo oma esialgse esindaja Veiko Kullaga ise pakkus mulle hiigelsummat - kirjalik leping, kus seisis, et ma ei tohi avaldada oma aasta tagasi ilmunud raamatut ''Elus'', rääkida perevägivallast ja oma kogemusest avalikult. Kujutate pilti - isegi selline vahva lause oli lepingus sees, et tänaval pean ma Rasmus Vesilood edaspidi viisakalt tervitama.
Nutta või naerda?! Kõrval seisid antud olukorras minu lepingulised esindajad Eeva Mägi ja Maria Mägi-Rohtmets. Teema on minu ja üldsuse jaoks juba piisavalt suur ja raha sellesse tuua ei tundunud minu jaoks justkui enam vajalik. Sai ju kaks EV seadust seoses perevägivallaga muudetud tänu teema kajastamisele ja suund ja eesmärk on justkui vähe muud, kui kellegi isiklik ja avalik laimamine.
Kas Sulev Vedlerile kehtivad mingid teised reeglid, kui teistele ajakirjanikele - et tema ei peagi fakte kontrollima ja mõlemat osapoolt ära kuulama enne, kui loo avaldab? Sest minu käest ta ju kommentaari oma vägevale laimuloole ei saanud.
Saame taas tõmmata paralleeli Kroonika Jaanus Hämarsoo ja Ekspressi Sulev Vedleri vahel - kumbki ei küsi minu käest oma laimuartiklite kirjutamisel kommentaari. Well, Sulev küsis, aga ei saanud. Luba oma tervislikust seisundist kirjutada - joove kuulub tervisliku seisundi kategooriasse - ma talle ei andnud. Kuid siiski kirjutas, nägi ränka vaeva üht laimavat lauset teise järele seades ja avaldas ta kõik need lood. Olgugi, et lood, mida hetkel käsitlen, on ju minust. Kusjuures - vägistaja jäeti anonüümseks. Kas ka mina jätan ta anonüümseks? Seda otsustan hiljem, ehk kirjutan temast veel eraldi blogipostituse lähitulevikus. See aga momendil selleks.
Missuguste seaduslike punktide vastu on antud juhul eksinud Sulev Vedler ajalehest Eesti Ekspress? Võtame lahti Pressinõukogu kodulehe, kus seisab muu seas, et:
1.4 Ajakirjanik vastutab oma sõnade ja loomingu eest. Ajakirjandusorganisatsioon kannab hoolt selle eest, et ei ilmuks ebatäpne, moonutatud või eksitav informatsioon.
1.5 Ajakirjandus ei tohi oma tegevusega kellelegi tekitada põhjendamatuid kannatusi, veendumata, et avalikkusel on tõesti vaja seda informatsiooni teada.
3.5. Toimetus kontrollib, eelkõige kriitilise materjali korral, informatsiooni tõesust ja allikate usaldusväärsust. Ka juhul kui avaldatava/edastatava materjali autoriks ei ole toimetuse töötaja, kontrollib toimetus oluliste faktide tõesust.
4.1. Uudised, arvamused ja oletused olgu selgelt eristatavad. Uudismaterjal põhinegu tõestataval ja tõenditega tagatud faktilisel informatsioonil.
4.2.Konflikti sisaldava materjali puhul peab ajakirjanik ära kuulama kõik osapooled.
4.6. Andmeid ja arvamusi konkreetsete inimeste tervisliku (nii vaimse kui füüsilise) seisundi kohta ei avaldata, välja arvatud juhul, kui inimene on andmete avaldamisega nõus või kui niisuguste andmete avaldamist nõuab avalikkuse huvi.
4.8. Avaldades materjale õigusrikkumistest, kohtuasjadest ja õnnetustest peab ajakirjanik kaaluma, kas asjaosaliste identifitseerimine on tingimata vajalik ja milliseid kannatusi võib see asjaosalistele põhjustada. Ohvreid ja alaealisi kurjategijaid üldjuhul avalikkuse jaoks ei identifitseerita.
4.9. Inimese eraelu puutumatust rikkuvaid materjale avaldatakse vaid juhul, kui avalikkuse huvid kaaluvad üles inimese õiguse privaatsusele.
4.11. Fotod, fotode allkirjad, pealkirjad, juhtlaused ega saatetutvustused ei või auditooriumi eksitada.
5.1. Kui kellegi kohta avaldatakse tõsiseid süüdistusi, tuleks talle võimaluse korral pakkuda kommentaari võimalust samas numbris või saates.
5.3. Ebaõige informatsiooni ilmumise korral tuleb avaldada parandus.
Mitte ühegi eeltoodud punktiga ei ole ajakirjanik Vedler arvestanud. Ausalt öeldes tekib praegu küsimus - kas ta üldse on ajakirjandust õppinud? Mida ta teeb seal omal ajal lugupeetud Ekspressis?
Muide, kas pole huvitav, et Vedleri KOLM (!) artiklit SAMAS LEHES (!) ilmuvad kõik ilma minu kommentaarideta, kusjuures küsitletud pole ka minu advokaati Maria Mägi-Rohtmetsa? Kas pole eriti põnev see, kuidas need artiklid ajastatud on - avaldati need ju täpselt kuu enne riigikohtu istungit juba kahes kohtuastmes räige peksmise eest süüdi mõistetud Rasmus Vesiloo aadressil?
MIKS JA KELLEL on täpsemalt vaja mind nii täpselt ajastades laimata? Nagu ütles minu advokaat - on selge, et kellelgi on selliseid artikleid ja just nimelt praegu väga vaja. Jätan selle seose ja samuti ka ilmselgelt teadagi kelle poolt tellitud uimastamise - vägistamise loo uurijate uurida.
Triin Tulev: Sulev, pilt sinust, kui sa end ära ei tunne. Vihje- mõned ruudud jätsin mustaks ka:)
Triin Tulevi tegemistest loe rohkem SIIT!