Veel ligemale kuu aega rõõmustab külastajaid Pärnu uue kunsti muuseumis näitus “Kadri Kaerma ja külalised. Vibalik 25”.
Vibalikud säravad värvidest ja rõõmust
29. oktoober 2010, 08:41
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eelmisel nädalal avatud väljapanekul on esindatud paljud kunstiliigid: keraamika, nahakunst, tekstiil, klaas, skulptuur, mööblikunst, maalikunst, moekunst, floristika ja isegi luule.
Näitusel osalevaid loojaid ühendavad sõprus- või kollegiaalsed suhted keraamik Kadri Kaermaga ning kõik eripalgelised eksponaadid on inspireeritud Kaerma loodud müstilisest vibalikust ehk sihvakast, muigvel näo ja kavala pilguga tegelasest, kes kõige rohkem meenutab kassi.
Vibalike ema
Kadri Kaerma on lõpetanud Eesti riikliku kunstiinstituudi keraamika eriala, töötanud alates 1985. aastast Tallinna ehituskeraamika tehases kunstniku ja 1995. aastast Tallinna keraamikatehases peakunstnikuna.
Vibalik on keraamiku loomingus püsinud juba veerand sajandit, teinud kaasa kõik meeleolumuutused ja suundumused viimase veerandsajandi Eesti keraamikas, aga säilitanud kunstniku sõprade tõlgendustes siiski oma näo. Näitus tuli Pärnusse Tallinnast ja plaanis on viia see Prantsusmaalegi.
“Olen vibalike ema juba 25 aastat,” naeris Kaerma näituse avamisel oma kümneid teoseid vaadates. “Mul ei ole õrna aimugi, kui palju neid elu jooksul teinud olen või kui palju neid siin on. Ma ei tahtnud teha juubelinäitust “Kaerma 50”, mis kõlab igavalt ja vanainimeselikult, sellepärast otsustasin tähistada hoopis vibalike 25. sünnipäeva ja loodan, et nad saavad kord ka 50aastaseks.”
“Vibalik on väga universaalne ning hea energiaga,” lisas Kadri Kaerma sõber keraamik Marget Tafel. “Kadri koondas enda ümber mõne kuu jooksul selleks näituseks palju sõpru, kes kõik ideega kaasa tulid. Algmaterjal on ju rikas, natuke naljakaski ja lubab palju fantaasiat rakendada.”
Esimene vibalik potsatas välja kunstniku savipressist täiesti juhuslikult. Põrandale maandunud savivorstikesel oli kummaline kuju ja Kaerma tegi talle naljapärast kõrvad pähe. Keegi ristis tegelase vibalikuks ja uus vorm oligi sündinud. Nüüdseks on naine vibalikke meisterdanud kõikvõimalikes värvides ja mustrites, suuri ja väikesi, peenemaid ja paksemaid. Kunstnik ütleb, et teema pole 25 aasta järel ennast ikka veel ammendanud, vaid areneb pidevalt.
Uudisena valmisid näituse tarbeks tassivibalikud: ümarad kruusid, millesse täpselt käe järgi vajutatud nupsulised lohud, et külmal ajal kuum tassisisu mõnusalt pihke soojendaks.
Tegelased savis ja siidis
Vibalikud vaatavad vastu siidimaalidelt, tikanditelt, vaipadelt, linnumajadelt, nahast käekottidelt ja keraamilistelt installatsioonidelt. Vastavas stiilis on näitusel kujundatud mööblit ja isegi vana naisteratas, mis värskete värvide ja toredate detailidega tuunitud luksuslikuks sõiduriistaks. Kunstniku sõbrad-luuletajad on talletanud oma vibalikuteemalised mõtted värssidesse, mis kunstiliselt kujundatuna galeriiseintel ripuvad.
Marget Tafelilt on näitusel suur seinamosaiik vibaliku portreega. “Läksin oma kasside pealt üle Kadri vibalikele ja püüdsin rõhutada just silmi,” meenutas Tafel töö sündi. “Õppisin seda mosaiiktehnikat suvel ja tahtsin kohe katsetada. Tänapäeva materjal on kaetud kipsiga, mille sisse vajutatud keraamilised killud, muu hulgas Kadri mõne purunenud vibaliku mälestuskillud.”
Näituse üldmulje on värvikas ja rõõmus, kindlasti võib seda soovitada lastele-noortele ja tegelikult kõigile, kes halli sügisesse midagi positiivset vajavad.
Vibalikud figureerivad näitusel Leo Rohlini, Marget Tafeli, Mati Karmini, Anu Hindi, Lylian Meistri, Katarina Meistri, Piret Hellamaa, Kristel Kaerma, Ave Nahkuri, Karl-Martin Sinijärve ja Hardi Volmeri loomingus.
Näitus jääb avatuks 23. novembrini.