Ugala noortestuudio näitab esimesi töövilju

Tea Raidsalu
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Martin Milli ja Silvia Soro näpunäidete järgi on Ugala noortestuudio liikmetel valminud esimene lavastus, mis on hoogne, elav, tänapäevane ja puudutab meid kõiki. Kasutatakse eri vorme: tantsu- ja varjuteatrit ning improvisatsiooni.
Martin Milli ja Silvia Soro näpunäidete järgi on Ugala noortestuudio liikmetel valminud esimene lavastus, mis on hoogne, elav, tänapäevane ja puudutab meid kõiki. Kasutatakse eri vorme: tantsu- ja varjuteatrit ning improvisatsiooni. Foto: Jaanus Laagriküll

Ugala noortestuudio ühistööna valminud noortetükk «Kuugelmuugel» räägib internetist: kuidas inimesed suhtlevad ja üksteiseni jõuavad.

Enne loo väljavalimist lugesid stuudiolased mitut materjali, kuni sõelale jäi Martin Milli kursusekaaslase Mart Kase tekst «Elu 2.0», kuhu on kirjutatud stseenid, millest trupp saab ise oma loo teha. Juhendajad jagasid 13 stseeni noorte vahel ära, nii et igaüks sai oma jupikese, mille lavastas oma äranägemise järgi ja õpetajate abiga.

Et noored kirjutasid lugu üpris palju ümber, ei tundunud enam paslik kasutada teksti esmast pealkirja. Töö algul valitses segadus, kuidas kõike vormistada ning mis sellest lõpuks välja kasvab, ning välja pakutud «Kuugelmuugel» iseloomustas seda kõige paremini.
««Kuugelmuugel» ongi nagu koogelmoogel: mõnele mõru, teisele liiga magus,» võrdles Martin Mill. «Kui meie stiili sõnastada, võiks see olla «kliiniline hüperrealism»,» muheles juhendaja kavalalt.

Žanriliselt määratleda, kas tegemist on komöödia, draama või sootuks millegi muuga, on stuudiolaste meelest üpris keeruline.
«Kuidas kellelegi: kes kuidas vaatab ja mida selles näeb,» arutles stuudiolane Keir Tetsmann. «Ülimat nalja ei tasu oodata, aga see pole ka ülim tõsidus.»

Noortestuudio liikme Helen Jansoni hinnangul on loosse kätketud mingil määral tegijate endi elu. «Minu meelest need stseenid, mis meie tegime, on suhteliselt äärmuslikud, arvan, et meie elu seda ei ole,» võrdles ta.

Kuigi tegemist on noortetükiga, peaks see kõnetama siiski ka vanemaid vaatajaid. Kui vanaema vaatama läheb, kas ta saab aru, millega noored tänapäeval tegelevad?
«Ega vanaema ole ka kivi all elanud. Temale pakub see ehk mõtlemist, kuidas elu käib. Samas noor vaatab ja ütleb: «Jah, nii ma elangi!»» arutles Helen Janson.

Loos pole läbivat peategelast, igaüks mängib mitut osa: neid on Härra Tuubist Kaenlakarvani. «See on fragmentaarne maailm nagu internetki: klõps-klõps ühelt lainelt teisele,» võrdles juhendaja Silvia Soro.

Sama lugu, siis küll veel pealkirja «Elu 2.0» all esitas noortestuudio suvel teatrifestivalil «Baltoscandal». «Nüüdseks oleme üht-teist ümber teinud ja lisandub üks tegelane,» täpsustas Silvia Soro.

«See tuli välja nii hästi, nagu me kõik koos oskasime teha. Selle lavastuse progress on andnud mingisugust pinda minu ideede ja mõtete õigsusele,» hindas Martin Mill, kellele see on esimene lavastamiskatse.

Noori aga õpetab see juhendaja sõnul oma mõtteid ja kujutluspilte arusaadavalt väljendama ja annab esinemisnärvi. «Ükskõik kas nad lähevad õppima teatrikooli või mujale, mingil hetkel peavad nad kellegi ees esinema ja see kogemus annab neile kindlust,» tõdes Martin Mill.

LAVASTUS
Ugala noortestuudio lavastus «Kuugelmuugel».

•Mängivad Helen Janson, Keir Tetsmann, Kristiina Selter, Margit Vaik, Karl Järve, Leila Muru, Piret Parrest, Helena Välba, Signe Kerge, Mariliis Martin, Patrik Hytönen ja Sander Kallissaar.
• Etendused on 9. ja 16. novembril kell 17.30 Ugala väikses saalis.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles