Joobes olekus peapõrutuse saamine vähendab eluiga 13 aasta võrra

FOTO: Vida Press

Soome Oulu ülikooli uue uuringu kohaselt võib joobes olekus kasvõi kerge peapõrutuse ja vigastuse saamine vähendada eluiga umbes 13 aasta võrra.

Teadlased võtsid uuringus aluseks Oulu ülikooli haiglas 1999. aastal ravitud 737 isikut, kelle pea sai joobes olekus kannatad ning keda jälgiti 15 aasta jooksul, edastab ilatsanomat.fi.

Kontrollgrupiks olid Oulus elavad 2196 inimest, kes olid samas vanuses kui põhigrupi liikmed ja kes ei olnud alkoholi tarbides peapõrutust ja -vigastust saanud.

Uuringus jälgiti suremust mõlemas grupis. Ilmnes, et peavigastusega isikute seas oli suremus suurem kui nende seas, kel peavigastust ei olnud.

Eriti suur oli joobes olekus peapõrutuse ja -vigastuse saanud noorte meeste enneaegne suremine.

Kui võrreldi peavigastusega ja ilma peavigastuseta katsealuste surmapõhjuseid, siis tõdeti, et alkoholitarbimisest tingitud surma olid peapõrutuse saanute seas enam ehk 28 protsenti võrreldes kontrollgrupi seitsme protsendiga.

Teadlaste sõnul teeb peapõrutus ja –vigastus aju vastuvõtlikumaks uutele vigastustele ja selle tõttu võib eluiga lühem olla.

«Peavigastuse ja ajupõrutuse saanute suurem varajase surma risk on seotud alkoholi tarbimisega. Enamik neist on noored mehed, kel ei teki peavigastuse tagajärjel ajukahjustust, kuid nad on vajanud ravi,» sõnas neuroloog Jussi Puljula.

Mitmed varasemad uuringud on kinnitanud, et kahjustus teeb uutele vigastustele vastuvõtlikumaks ja uued vigastused kasvatavad enneaegse surma riski.

Teadlastel ei ole seni lõpuni selge, miks see kehtib ka kerge peavigastuse saanute kohta, kellel ei ole ajukahjustust.

Uuring näitas ka seda, et ligi pooled peavigastusega patsiendid saabusid kiirabisse joobnuna.

Alkoholi liigtarbimise tõttu satutakse eluohtlikesse olukordadesse, kus võidakse saada nii kergemaid kui raskemaid vigastusi, millest kõige raskemaks peetakse ajukahjustust.