Päevatoimetaja:
Katrin Lust
(+372) 56681734

Inimesed sõid putru juba 32 000 aastat tagasi

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Inna-Katrin Hein
Copy
Artikli foto
Foto: Vida Press

Itaalia Firenze ülikooli teadlaste sõnul ei toitunud kiviaja kütid-korilased 32 000 aastat tagasi ainult metsasaadustest, vaid valmistasid ka kaeraputru.

Tegemist on ajaga, mil põllupidamine ja teravilja kasvatamine ei olnud veel levinud, edastab Live Science.

Teadlase Marta Mariotti Lippi teatel on tegemist vanima tõendiga inimeste pudrusöömisest.

Lippi ja ta kolleegid uurisid Lõuna-Itaalia koobastest leitud kaerajäänuseid, mis näitasid, et neid oli jahvatatud ja keedetud.

Uuring paljastas, et enne jahvatamist oli kaera kuivatatud, et seda kergem töödelda oleks. Kaera purustamiseks kasutati kive, mille abil jahvatati.

«Tegemist oli tollal raske ja aega võtva protsessiga, kuid selle tulemus oli menüüd arvesse võttes kasulik. Teravili andis mitmeid organismile vajalikke aineid. Nomaadidel, kes liikusid ühest paigast teise, ei olnud raske jahu kaasas kanda,» selgitas uurija.

Paleoliitikumist on teada Gravetti kultuur, mille liikmed olid oma aja kohta hästi arenenud, sest neil olid tehnoloogilised nipid ja nad matsid surnuid. Ka nemad oskasid toituda mitmekülgselt. Nende toidulaual olid metsasaadused, kuid nad kasutasid söögis ka taimi, sealhulgas teravilja.

Lippi teatel jätkavad nad paleoliitikumi käsikivide uurimist, et saada teada, kas lisaks kaerale võidi veel mingeid taimi jahvatada ja neist toitu valmistada.

Leitud iidsed käsikivid lubavad oletada, et inimkond võis teravilja jahvatada ja putru keeta isegi varem kui 32 000 aastat tagasi.

«Varasemast ajast on teada, et jahvatati juurikaid ja hundinuiasid, kuid hiljem lisandus ka teravili. Käsikiviga jahvatamisest sai üleilmne fenomen,» nentisid uurijad.

Põllumajandus tekkis umbes 9000 aastat tagasi Lähis-Idas niinimetatud Viljaka poolkuu alal, mis jääb tänapäeva Süüria, Iraagi, Iraani, Türgi, Liibanoni, Palestiina ja Iisraeli aladele.

Tagasi üles