Teadlased soovitavad koolipäeva alustada kell 10.00

FOTO: Vida Press

Ühendkuningriigi teadlaste sõnul on õpilastele kasulik, kui koolipäev algaks kell 10.00, mitte varem.

Teadlaste sõnul pöörab ühiskond liiga vähe tähelepanu bioloogilisele kellale, mida tuleks arvesse võtta eriti teismeliste puhul, kes on tavaliselt hilised ärkajad, edastab BBC.

Varajane ärkamine võib teismelistel tuua kaasa une puudujäägi, mis mõjutab nii tervist kui õppimist.

Oxfordi ülikooli uneeksperdi Paul Kelley sõnul jääb noortel iga päev kaks tundi und vajaka, mis mõjutab nii neid kui ka kogu ühiskonda.

Kelley ja ta kolleegid tegelevad projektiga Teensleep, milles osaleb 100 Ühendkuningriigi kooli.

Inimeste sisekell reguleerib ärkveloleku ja magamise aega ning sellest sõltuvad keha mitmed funktsioonid.

Enamikul ajal meie elust on ebakõla bioloogilise rütmi ja tööpäevarütmi vahel.

Kelley sõnul ei sobi enamikule 10 – 55-aastasele varajane ärkamine.

«Suur osa inimesi ärkab äratus- või mobiilikella helina peale. Tegemist ei ole tavaliselt ajaga, mis nende kehale ärkamiseks sobiks. Elame seega ühiskonnas, kus une vajakajäämine on tavaline nähtus. Varajane ärkamine mõjutab eriti 14 – 24-aastaseid,» teatas Kelley.

Oxfordi ülikooli teine uneuurija Russell Foster on samuti seisukohal, et koolipäev peaks algama kell 10.00 ja ülikoolides isegi 11.00, kuna need ajad sobivad noorte kehakellaga paremini.

«Uurimine on näidanud, et koolipäeva alguse viimine hilisemale ajale ei ole tekitanud negatiivseid tagasilööke, varasemal ajal alustamine ei ole aga andnud positiivset tulemust,» teatas Kelley.

Teadlased jagasid katsealused koolid nelja gruppi, millest esimese grupi 14- 16-aastased õpilased alustavad koolipäeva kell 10.00, teine grupp saab kogeda nii tavapärasel ajal ärkamis ja kaua magamist, kolmandale grupile, mille liikmed samuti «hilja» tõusevad,  antakse «uneloenguid». Neljas grupp on kontrollgrupp.

Andmed õpilaste une ja magamise kohta saadakse 2016 – 2017 ja tulemuste raport avaldatakse 1018.

Surrey ülikooli uneuurija Derk-Jan Dijki sõnul ei pruugi hilisem koolialgus tuua oodatud efekti, kui ei võeta arvesse öö ja päeva vaheldumise rütmi.

«On selge, et noorte unerütm ei sobi ühiskonna rütmiga kokku. Paljud neist alustaksid päeva tavapärasest hiljem. Oma rolli mängib bioloogiline komponent, mida ei saa eirata,» nentis Dijk.

Ta lisas, et kuna noorte unerütmi ei saa muuta, siis saab ühiskond nende elu talutavamaks teha sellega, et kool algab hiljem.

Tagasi üles