/nginx/o/2015/09/09/4468661t1h1972.jpg)
Hispaania ja Prantsusmaa piiril elavad baskid erinevad geneetiliselt teistest piirkonnas elavatest rahvastest, samuti ei ole nende keel germaani ega romaani keeltega suguluses.
Baskide esivanemad pärinevad Lähis-Idast
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Rootsi Uppsala ülikooli geneetikute uuring näitas, et baskide kauged esivanemad oli Lähis-Idast pärit varajased põlluharijad, edastab Ancient Origins.
Varem arvati, et baskid põlvnevad kiviaegsetest küttidest-korilastest, kes elasid Ibeeria poolsaarel enne kui seal hakati 7000 aastat tagasi maad harima.
Maaviljelus jõudis Ibeeria poolsaarele Lähis-Ida Viljaka poolkuu aladelt pärit põlluharijatest inimgruppide kaudu, kellest osa migreerus Põhja-ja Kesk-Euroopasse. Sisserännanud segunesid pika aja jooksul seal varasemast elanud küttide-korilastega.
Uus nägemus põhineb DNAl, mida saadi Hispaania põhjaosa Antapuerca piirkonna El Portalóni koobastest leitud kaheksalt inimfossiililt.
Nende 3500 – 5500 aastat tagasi elanud inimeste DNAs leidus küttide-korilaste geene, kuid neil oli rohkem varajaste põlluharijate geene. Uuring paljastas, et nende tänapäevasteks järglasteks on baskid.
Hiljem piirkonda rännanud inimgrupid ei ole baskide DNAsse jälgi jätnud.
Uurijate sõnul eristas baske teistest rahvustest umbes 5000 aastat nende asukoht, mis on võrdlemisi mägine ja kuhu juurdepääs oli keeruline.
See avastus näitab uues valguses demograafilisi protsesse, mis leidsid Ibeerias ja Euroopas 5000 - 8000 aastat tagasi aset.
«Tänapäeva baskide ja iidsete baskide DNA sarnasus näitab, et baskid elasid pikka aega isolatsioonis, mille tõttu nende geenid on «puhtad»,» selgitas Uppsala ülikooli teadlane Torsten Günther.
Wikipedia: Baskimaa (baski keeles Euskal Herria) on piirkond, mis asub kahel pool Püreneede lääneosa, mis moodustab Prantsusmaa ja Hispaania vahelise piiri, ulatudes Biskaia laheni. See ala vastab enam-vähem baskide ajaloolisele alale ja baski keele levialale.
Lõuna-Baskimaa jääb Hispaaniasse ja Põhja-Baskimaa Prantsusmaale. Territooriumi suurus on kokku 20 664 ruutkilomeetrit ja seal elab kolm miljonit inimest. Baski keelt kõneleb vähem kui kolmandik.
Kuna Hispaania ja Prantsusmaa ei soovi baskide omavalitsuse ega baski keele ametlikuks kuulutamist, siis asutasid baskid terrorirühmituse ETA (Euskadi ta Askatasuna), et mille abil võideldakse oma õiguste eest.