Kas igaühel meist võib olla teisik?

Foto: Vida Press

Meie kõigiga on juhtunud, et näeme tänaval inimest ja arvame, et me tunneme teda, kuid hiljem saame aru, et see oli keegi teine.

USA Cornelli ülikooli teadlasi huvitas, kas meist igaühel võib olla teisik, edastab Live Science.

Uurijate sõnul on see võimalik selle tõttu, et vaid teatud geenid annavad just sellise näo, nagu meil on.

«Geenid on need piiravad elemendid, mis seda võimaldavad. Näiteks kui segada kaardipakki mitu korda, siis lõpuks võivad samad kaardid uuesti kätte tulla,» selgitas Cornelli ülikooli neurobioloog Michael Sheenan.

Sheenani sõnul on inimeste geenide «kaardipakk» väga paks ning ei ole lõpuni teada, kui palju geene määravad ära näojooned ja silmade kauguse üksteisest.

«On olemas suur hulk geene, mis määravad ära näojooned, samuti silmade, juuste ja naha värvi, mis on väga varieeruv,» lisas USA Houstoni Baylori meditsiinikolledži geneetik Arthur Beaudet.

Evolutsioon eelistas inimeste puhul suuri variatsioone. Sheenan ja ta kolleegid teatasid juba möödunud aastal, et inimnägude puhul on rohkem erinevusi kui näiteks käte laiuse ja pikkuse puhul.

Ühe pere liikmed on sarnasemad kui nendega geneetiliselt mitte seotud isikud. See näitab samas, et näojooned on päritavad.

Hea näide on identsed kaksikud, kes on alguse saanud samast viljastatud munarakust ning seega on neil ühesugused geenid. Need inimesed võivad olla äravahetamiseni sarnased.

Teadlaste sõnul võib ka võhivõõrastel olla geenikombinatsioone, mis neid näo poolest sarnaseks muudab.

Samasse etnilisse gruppi kuulujatel on sarnaseid geene rohkem kui neil, kes sellesse gruppi ei kuulu. Näiteks Lõuna-Aasias elavatel inimestel on tavaliselt tumedad juuksed ja pruunikas nahk, samas kui skandinaavlastel on blondid juuksed ja hele nahk.

«Tegelikult ei ole kõik aasialased ja eurooplased sarnased. Sarnased on need, kellele on ühesuguseid geenikombinatsioone,» lisasid uurijad.

Etnilisus on mitmekülgne, sest lisaks geneetikale on sellesse haaratud ka mittegeneetiline nagu kultuur ja keeled.

Maailma suurimad etnilised grupid on hiinlased, keda on umbes 1,3 miljardit ja lõuna-aasialased, keda on ligikaudu 1,2 miljardit. Neisse kahte gruppi kuulujatel on suurem šanss kohtuda oma või kellegi teise teisikuga.

Tänapäeva globaliseeruvas maailmas toimub suur segunemine, kuna liigutakse teise kohta elama. Samas paigas sajandeid elanud inimestel, kes saavad järglasi lähialadel elavate inimestega, on geneetiline sarnasus pikka aega sama.

«Kui varem olid inimesed paiksed, siis nüüd rännatakse ringi ja saadakse lapsi teistel mandritel ja riikides,» selgitati.

Nüüdse segunemise ajastul tekivad uued geenikombinatsioonid, mis võivad, kuid ei pea suurendama inimeste sarnasust.

Maailma rahvastik on pidevalt kasvanud , ulatudes nüüd rohkem kui seitsme miljardi inimeseni.

«Kui on aina suurem hulk inimesi, kes kannavad teatud geenikombinatsioone, siis on ka suurem võimalus kohata kedagi endasarnast,» nentis Sheehan.