Video: mida peidavad endas Urartu kuningriigi matusetünnid?

Urartu kuningriigi ajast pärit matuseanumad

FOTO: Youtube

Arheoloogid leidsid Türgi idaosast  Vanist rohkem kui 2800 aasta vanused matustünnid, mille saladust nad nüüd lahendavad.

Urartu ehk Vani kuningriigi õitseaeg oli 860 – 590 eKr. See riik ulatus Põhja-Mesopotaamiast Lõuna-Kaukaasiani, hõlmas Türgi idaosa, lisaks alasid tänapäeva Armeeniast, Gruusiast ja Aserbaidžaanist.

Urartu riigi pealinn Tušpa asus Vani järve ääres umbes samas kohas, kus tänapäeval asub Türgi linn Van.

Vanis toimuvad igal suvel väljakaevamised, milles osaleb umbes 50 arheoloogi.

Vanist 38 kilomeetri kaugusel asuvad Urartu kindluse jäänused, kus samuti toimuvad väljakaevamised.

Väljakaevamiste juhi Mehmet Işıklı sõnul on paigas olnud mitmeid maavärinaid, kuid sellest hoolimata on osa müüre ikka püsti.

Kõige enam pakuvad teadlastele siiski huvi suured keraamilised matuseanumad. Neid tuleb uurida ja avada ettevaatlikult, et need 8. - 6. sajandist pärit matmisnõud ei hävineks.

Urartulased ja nende kultuur hakkasid hääbuma pärast seda, kui Babüloonia ja Meedia vallutasid nii Assüüria kui Urartu. Piirkonnas hakkas domineerima Armeenia.

Mitmed Armeenia iidsed linnad aga pärinevad juba Urartu kuningriigi aegadest.

Urartu kohta on enim andmeid ta ühe põlisvaenlase Assüüria riigi allikates ajavahemikust 10. – 8. sajand eKr.

Tagasi üles