Nädala plaat. Neosouli viiskümmend varjundit

Margus Haav
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
The Weeknd
The Weeknd Foto: Kuvatõmmis

The Weeknd

Beauty Behind the Madness

Universal / Island

Hinne: 4

The Weekndi  «Can’t Feel My Face» kajas suvel vastu kõigist trenditeadlikest kanalitest. Väga, isegi väga maikldžäksonlik ja tervikuna väga hea pala, mis sulatas kokku kineetilist vokaali, moodsamat produktsiooni ja vana head funki, poppi ja r’n’b’d. Pole päris kindel, kas see võtab kokku albumi üldist vaibi, aga hea pala on, nagu ka terve album.  

The Weeknd on 25-aastane Ontarios sündinud Abel Tesfaye, etiooplastest pagulaste järeltulija. Tema noorus oli, nagu oli, isa ajas oma asju, ema püüdis endal ning pojal elu kuidagi sees hoida, kuid selleks pidi pidevalt tööl olema, nii et põhimõtteliselt kasvas Abel vanaema käe all. Aafrika muusika mõjud on tema muusikas olemas suhteliselt visandlikult, ent selgelt tajutavalt. Eriti kui kuulad otsiva kõrvaga.

Noorus oli tormiline, koolist visati poiss välja, sattus halba seltskonda, kuid mingil hetkel hakkas võrdlemisi ootamatult ja ilma eriliste illusioonideta tegema miksteipe, mis koosnesid enamikus tema enda muusikast ja mis kukkusid välja tähelepanuväärselt võimsad. Neid jagas ta oma kodulehekülje kaudu puhta tasuta ning kasvatas endale ühtlasi väga korraliku fännibaasi.

Karjääri alguses ei kippunud veidi erakliku loomuga The Weeknd intervjuusid hea meelega jagama või kui rääkiski, siis kõneles peamiselt endast kui eriti igavast tüübist, kellel pole suurt midagi öelda. Mingi hetk otsustas aga, et proovib rohkem avatud olla. Niisama, vahelduse mõttes. Näis, mis saab. Michael Jacksoni kui enda mõjutaja kohta arvab ta, et eks on mõjutanud küll, aga rohkem tegi seda siiski Prince, kes muutis eksperimentaalmuusika popmuusikaks.

The Weeknd ei ole unustanud oma sõltumatut muusikaminevikku, peale romantilise ja tumeda isepäisuse on ta sealt uuele plaadile kaasa võtnud ka produtsendid Illangelo ja Labrinthi. Aga plaadile on samas jõudnud vahepeal endagi üllatuseks A-listi sattunud The Weekndi pala «Halli viiekümne varjundi» filmi heliribalt. «Earned It» on imalaks orkestreeritud häbiplekk tervele albumile ning jätab mulje Viagra all olevast poolsurnud muldvanast soulitähest. Ehk ei ole ka nii hull, aga seda poleks plaadile siiski vaja olnud. Õnneks on seal ridamisi lugusid, mis asetavad The Weekndi ühele pulgale moodsa r’n’b paremate poegadega, nagu näiteks Frank Ocean ja Miguel.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles