Päevatoimetaja:
Katrin Lust
(+372) 56681734

Video: West Pointi padjasõda muutus veriseks

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Inna-Katrin Hein
Copy
Kaader videost, millel on näha West Pointi kadette padjasõda pidamas
Kaader videost, millel on näha West Pointi kadette padjasõda pidamas Foto: Youtube

USA mainekas sõjaväeakadeemias West Pointis peetakse traditsiooniliselt esimese kursuse kadettide vahel  padjasõda, kuid sel aastal lõppes see veriselt, kuna patjade sees oli raskeid vigastusi tekitanud esemeid.

West Pointis on esmakursuslastele korraldatud padjasõda alates 1897. aastast, edastab Yle.

Vanemad kadetid peavad jälgima, kas padjasõja reeglitest peetakse kinni ja kellegagi midagi ei juhtuks.

Sõjakooli teatel korraldatakse padjasõda, kuna see aitab alustajatel pärast esmaseid raskusi «auru välja lasta» ja loob aluse meeskonnatööle.

Sel aastal muutus padjasõda veriseks, sest osa kadette oli patjade sisse peitnud raskeid esemeid. Nende kasutamise tõttu muutus tavapäraselt lõbus üritus veriseks kakluseks.

West Pointi juhtide teatel sai umbes 30 kadetti vigastada, nende seas oli 24 isikut, kes said ajupõrutuse. Osa kadette kaotas mõneks ajaks teadvuse, vähemalt ühel kadetil oli luumurd, osadel tekkisid liigeste nihestused ja mitmel oli huule- ja näovigasusi.

Pildid 20. augustil toimunud verisest padjasõjast jõudsid kiiresti sotsiaalmeediasse, kuid West Point kinnitas juhtunut alles möödunud neljapäeval.

West Pointi pressiesindaja, kindralleitnant Christopher Kasker teatas, et akadeemia koostöös armee esindajatega käivitas uurimise.

Kaskeri teatel näevad reeglid ette, et padjasõjas osalejad kannavad kaitsekiivreid, kuid osadel kadettidel need puudusid. Seni ei ole juhtunuga seoses kedagi veel arreteeritud.

West Pointi teatel ei kavatse nad «veresaunaga» lõppenud padjasõja tõttu pikaajalisest traditsioonist loobuda, vaid jätkavad sellega.

Tagasi üles