Päevatoimetaja:
Katrin Lust
(+372) 56681734
Saada vihje

Ozzy Osbourne`il on neandertallaste geene

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Inna-Katrin Hein
Copy
Ozzy Osbourne'iga koos kuulusid ansambli Black Sabbath koosseisu veel Bill Ward, Tony Iommi and Geezer Butler.
Ozzy Osbourne'iga koos kuulusid ansambli Black Sabbath koosseisu veel Bill Ward, Tony Iommi and Geezer Butler. Foto: SCANPIX

Briti rokkar Ozzy Osbourne on öelnud, et heade geenide tõttu on ta tervis korras ning suudab kiirele elutempole vastu pidada.

Geeniuuring näitas, et sel kuulsusel on neandertallase geene, kirjutab Daily Mail.

Ka on laulja kauges suguluses lindprii Jesse Jamesi, Vene tsaari Nikolai II ja Briti kuninga George I ning isegi vanade roomlastega.

61-aastane laulja on üle elanud aastatepikkuse alkoholi ja narkootikumide kuritarvitamise.

Osbourne`i sõnul ei peaks ta neandertallase geenid ta naisele Sharonile ega ka politseile üllatus olema.

Mitmel korral eluohtlikku õnnetusse sattunud muusiku sõnul ei ole tal siiani olnud ühtegi loogilist põhjust, miks ta siiani elus on.

Teadlased valisid Osbourne´i oma uurimisobjektiks ja tegid talle DNA-testi. Laulja sõrmest võetud vereproov saadeti USAsse, kus selle põhjalt ta genoom järjestati.

Teadlased avastasid, et Osbourne`il on geene, mida leidub näiteks roomlastel, kes hukkusid Vesuuvi purske tagajärjel Pompeis 79. aastal pKr.

«Arvata võib, et ma olen suguluses siis ka mõne seal ellu jäänuga. Kui mõni Vana-Rooma «Osbourne» jõi sama palju kui mina jõin, siis ei oleks nad vulkaanipurset tundnudki,» arvas laulja.

Lisaks avastasid uurijad Osbourne`il alkoholi lõhustava geeni ebatavalise variandi. Oletatakse, et just selle tõttu suutis alkoholi liigtarbimise alla kannatanud mees sellest eluga välja tulla.

Neandertallased surid välja umbes 30 000 aastat tagasi, kuid nende geene leidub tänapäeva inimestes.

Uuringud on näidanud, et neandertallased ja nüüdisinimesed võisid ühiseid järglasi saada ja selle tõttu on neandertallaste geenid jõudnud tänapäeva inimeseni.

Saksamaa Max Plancki instituudi sõnul elas neandertallaste ja nüüdisinimeste ühine esivanem Aafrikas 400 000 aastat tagasi.  Varajased neandertallased lahkusid Aafrikast Euroopa ja Aasia suunas. Nüüdisinimese esivanemad jäid aga sinna ja arenesid seal edasi, enne kui välja rändasid.

100 000 aastat tagasi lahkusid ka nemad Aafrikast uute maade suunast. Enne kui neandertallased välja surid, elasid kaks liiki kõrvuti Euroopas ja Aasias ning sellele perioodil võisid ühiseid järglasi saada.

Tagasi üles