Euroopat on tabanud põgenikekriis, mis aina laieneb. Tegemist on enamjaolt Aafrikast ja Lähis-Idast pärit migrantidega, kes põgenevad relvakonfliktide eest.
Galerii: millised emotsioonid peegelduvad põgenike nägudelt?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Põgenikud liiguvad Vahemerd ületades Itaaliasse ja Kreekasse või siis kasutavad hüppelauana Türgit, et sealt edasi minna Lääne- ja Põhja-Euroopasse.
Euroopa suurlinnadesse saabujad seisavad silmitsi mitmete raskustega, millest neisse halvasti suhtumine on kõige väiksem mure. Põgenike elu on ohus nii inimsmugeldajate, uppumise, vee- ja toidupuuduse tõttu.
Põgenikud võivad kogeda emotsioone seinast seina, täielikust lootusetusest võib saada «õnneriiki» pääsemisel eufooria.
Psühholoogide sõnul jätab sõjaline konflikt, põgenemine, enda elu ohtu seadmine, pidev stressis elamine ja uue keskkonnaga harjumine psüühikasse tugeva jälje. Inimesed võivad selle tõttu oma tegelikust vanusest vanemad välja näha ja neil võivad tekkida psüühilised probleemid.
Eriti aga mõjutavad ohud lapsi, kes ei saa areneda rahulikus ja turvalises keskkonnas.
Inimkonna ajaloos on ka varem olnud suuri rahvaste rändamisi ja nüüdne on Teise maailmasõja järgselt suurim.
2014. aasta andmetel on enim inimesi lahkunud Süüriast, Afganistanist ja Somaaliast. Kõige enam võtavad põgenikke vastu Saksamaa, Rootsi, Itaalia, Prantsusmaa ja Ungari.