/nginx/o/2015/09/02/4444991t1hdba1.jpg)
Varajased inimesed liikusid Aafrikast Euroopasse umbes 1,4 miljonit aastat tagasi, kuid nende levik seal oli aeglane.
Video: hüäänid takistasid Euroopas varajaste inimeste liikumist?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Antropoloogid ja teised teadlased on pikka aega pead murdnud, miks neil inimestel oli keerulisem Euroopas levida kui hilisematel inimestel nagu neandertallastel ja nüüdisinimestel, kirjutab Daily Mail.
Paleontoloogide arvates võisid varajasi inimesi takistada suured eelajaloolised Pachycrocouta brevirostris hüäänid.
Fossiilileiud näitasid, et need tänapäeva hüäänidest rohkem kui kaks korda suuremad loomad domineerisid Lääne-Euroopa aladel varajaste inimeste saabudes.
Arvatakse, et need hüäänid võistlesid ja võitlesid Homo antecessor inimestega toidu pärast.
Kui varem arvati, et Aafrikast rändas esimesena välja pikka kasvu ja lihaseline Homo erectus, siis uued inimluude analüüsid näitasid, et esimesed väljarändajad olid väikesed ja meenutasid välimuselt pigem ahve.
Seega võis Aafrikast esimesena Aasiasse ja Euroopasse jõuda hoopis Homo habilis. Samas ei ole selle liigi esindajate fossiile Euroopast leitud.
Antropoloogid on käinud välja mõtte, et varajased, pleistotseenis elanud inimesed ei suutnud toime tulla tollaste kiirete kliimamuutustega.
Hispaania Barcelona ülikooli teadlase Joan Madurell-Malapeira sõnul oli varajaste inimeste üheks põhiprobleemiks toit. Nad vajasid liha ja rasva, et karmis ja jahedas kliimas ellu jääda.
«Varajased inimesed ei öelnud ära kiskjate poolt tapetud saakloomade korjustest. Neile pretendeerisid nii inimesed kui näiteks hüäänid,» selgitas teadlane.
1,4 – 1,2 miljonit aastat tagasi kliimaolud muutusid ja võimaldasid varajastel inimestel liikuda Euroopa Vahemere äärsetesse piirkondadesse.
«Seal olid ees aga suured kiskjad, nagu mõõkhambulised tiigrid ja hüäänid, kes takistasid inimestel toitu hankida,» teatas Madurell-Malapeira.
Teadlased uurisid Hispaania kirdeosas Terassa lähedal Venta Micenas kahte paika ja ilmnes, et neis asuvad luud olid sinna jõudnud pigem hüäänide kui inimestega.
Nendes koobastes olnud imetajate luud pärinesid ajast, mil Homo antecessor elas juba Hispaania alade koobastes.
Iidsed hüäänid olid umbes 120 sentimeetrit pikad ja kaalusid ligi 200 kilogrammi. Need loomad suutsid varajastest väikest kasvu inimestest lihtsalt jagu saada.
Hüäänid murdsid tugevate lõugade ja hammaste abil saakloomade luud lahti, et toitev luuüdi kätte saada, jättes samas luudele hambajälgi.
«Võib oletada, et Euroopasse saabunud varajased inimesed pidid võitlema toidu eest. Neid ohustasid lisaks hüäänidele teised kiskjad nagu mõõkhambulised tiigrid, hundid, Euroopa jaaguar, hiidgepard, puumasarnased loomad ja veel teised,» nentis Hispaania teadlane.