Milline näeks elu Maal välja, kui Homo sapiens`i ei oleks iialgi tekkinud?

FOTO: Vida Press

Taani Aarhusi ülikooli teadlased uurisid, milline oleks elu Maal, kui iialgi ei oleks tekkinud Homo sapiens´i, mille liikmed on teiste inimliikidega võrreldes «superkiskjaid».

Uuringu kohaselt liiguksid meie planeedil ringi väga suured lõvid, mõõkhambulised tiigrid, majasuurused vöölased ja üle 100 kilogrammi kaaluvad koprad, edastab Discovery News.

Teadlaste sõnul on inimkond oma eksistentsi jooksul mitmeid loomaliike välja suretanud ja see tendents jätkub.

Uus uuring kasvas välja Taani teadlaste eelmisest uuringust, mis näitas, et viimasel jääajal suri välja mitu imetajaliiki. Seda põhjustas inimeste liikumine Aafrikast välja, mitte kliimamuutus.

«Inimesed olid need, kelle teelt pidid loomad eemalduma. Inimtegevus tõi jääaja lõpul kaasa loomade massilise väljasuremise,» selgitas bioteadlane Soren Faurby.

Faurby lisas, et teda ja ta kolleege hakkas huvitama inimtegevuse mõju ulatus loomadele ning milline oleks maailm praegu, kui inimesi, kaasa arvatud «väga suurt hävitajat» Homo sapiens´i ei oleks tekkinud.

Inimeste puudumisel oleks loomade elu olnud ja oleks praegu märgatavalt erinev.

Uuringu kohaselt oleks Euroopas lisaks karudele, põtradele ja hirvedele ka elevante ja jõehobusid.  Põhja-Ameerikas aga elaksid teiste loomade seas näiteks lõvid ja kaamelid.

«USA osariigis Texases ja Mehhikos eksisteeriks koos palju erinevaid loomi. Seal oleksid ka need loomad, kes nüüdseks on välja surnud - mõõkhambulised tiigrid, mastodonid, mammutid, hiiglaslikud koprad, glüptodonid, laiskloomad, eelajaloolised hundid ja veel paljud teised loomad,» selgitasid teadlased.

Teadlased võtsid oma uuringus aluseks imetajate praegused levikualad, kuid ka geoloogide , ajaloolaste ja arheoloogide andmed teatud liikide leviku kohta.

«Meie uuring näitas, et inimeste puudumisel elaksid Põhja-Euroopas nii elevandid ja jõehobud, kes praeguseks on välja surnud. Muidugi veel mitmed teised liigid, mille esindajad on seni levinud,» teatas Faurby.

Tänapäeval leidub suuri imetajaid enim Sahara kõrbest lõunasse jäävatel aladel, mis on  nende jaoks nagu viimane pelgupaik. Serengeti kaitseala on maailmas üks viimaseid suuremaid mitmekesise loomastikuga alasid.

«Aafrika oli see ala, kus viimasel jääajal oli loomade väljasuremine kõige väiksem. Aafrika loomadel oli rohkem aega harjuda Homo sapiens`iga, kes oli varasematest inimliikidest efektiivsem. Neil inimestel olid paremad relvad ja parem jahistrateegia,» selgitati.