Video: maailma esimene reaktiivlennuk ei kõlvanud

Heinkel He 178 lennuki joonis Foto: Wikipedia.org

Kui sakslase Ernst Heinkeli loodud maailma esimene reaktiivlennuk 27. augustil 1939 õhku tõusis, oli Teise maailmasõja alguseni vaid paar päeva.

See leiutis ei pakkunud siis huvi ja Heinkel lõpetas oma lennukiinseneri karjääri mootorrollereid valmistades, edastab Yle.

Noor Ernst Heinkel nägi oma silmaga, kui 5. augustil 1908 Stuttgarti lähedal tsepeliin hävines. Stuttgarti tehnikakõrgkooli üliõpilane oli veendunud, et lennunduse tulevik on suurte õhulaevade asemel lennukites.

Heinkeli lennundusinseneri karjäär algas halvasti, kuna tema loodud esimene lennuk kukkus 1911. aastal katselennul alla, kuid ta ei andnud alla.

Esimese maailmasõja päevil nähti lendamas ta lennukit Albatros B II.

Heinkel asutas 1922. aastal Rostockis oma firma Heinkel Flugzeugwerke, kuid ta ei saanud tegeleda lennukite arendamisega, sest Versaille´i rahulepingu kohaselt ei tohtinud Saksamaa pärast Esimest maailmasõda mõnda aega lennukeid ehitada.

Ta leidis lahenduse ja hakkas arendama litsentsi alusel vesilennukeid välisriikidele.

Heinkeli karjääri tipp oli siis, kui Saksa lennufirma Lufthansa tellis talt reisilennuki, mis pidi olema konkurentide lennukitest kiirem.

Heinkel He70 saigi 1930. aastatel kõige kiirem reisilennuk, mille maksimaalne lennukiirus oli 377 kilomeetrit tunnis.

Heinkeli lennukite edukus põhineb nende heal aerodünaamikal. Lennukiinsener sai konkurentidest varem aru, et lennuki tiibade kuju mängib kiiruses suurt rolli.

Heinkeli kinnisideeks oli luua väga kiireid lennukeid ning tema disainitud lennukitega püstitatigi mitmeid kiirusrekordeid.

1936. aastal jäi Heinkelile silma füüsik Hans von Ohaini idee uuest turbiinreaktiivmootorist.

Samal ajal valmis avalikkuse eest varjul maailma esimene raketimootoriga lennuk, mille katselend oli edukas. Enne seda oli raketimootoritega mitmeid probleeme.

Natsi-Saksamaa sõjalised juhid juubeldasid, kui  selline lennuk  Heinkel He176 esimest korda 20. juulil 1939 õhku tõusis.

Viis nädalat hiljem tegi esmalennu maailma esimeseks reaktiivlennukiks peetav Heinkel He 178, kuid selle vastu oli leige huvi. Teine maailmasõda oli algamas ja Saksamaad huvitasid praktiliselt kasutatavad sõjalennukid.

Saksamaa sõjaministeerium teatas Heinkelile, et He 178 tootmist ei alustata, kuna see lennuk ei ole sõjalennukiks sobiv.

Heinkel kirjutas hiljem oma mälestustes, et ta oli sellisest jahedast suhtumisest väga pettunud.

Teise maailmasõja ajal tegeles insener vastu oma tahtmist pommituslennukite arendamisega.

Heinkel kuulus natsiparteisse, kuid samas oli tal pidevalt lennukite arendamise ja disaini suhtes nii juhtivate natside kui Saksa sõjatööstuse juhtfiguuridega vastuolusid.

Heinkel arvas, et Saksa juhid eelistasid Teise maailmasõja ajal Willy Messerschmitti hävituslennukeid ning Messerschmitt levitas meelega jutte, et Heinkeli lennukid on viletsad.

Kui Saksamaa kaotus Teises maailmasõjas oli silmnähtav, hakkas Heinkel avalikult kritiseerima sõjaliste juhtide lennukivalikuid.

Pärast sõda püüdis Heinkel oma natsiminevikust taanduda.

Heinkel tegeles pärast Teist maailmasõda mootorrollerite disaini ja valmistamisega.

Heinkel He 178 tehnilised andmed: pikkus 7,48 meetrit, tiibade ulatus 7,20 meetrit, kõrgus 2,10 meetrit, tiibade pindala 9,1 ruutmeetrit, maksimumkiirus 598 kilomeetrit tunnis ja lennukaugus 200 kilomeetrit.