Rahvusringhäälingu nõukogu juht Andres Jõesaar näeb maksumaksja raha otstarbekamaks kasutamiseks võimalust enne valimisi ERRi kanalites edastada tasuta poliitilist reklaami.
ERR tahaks enne valimisi tasuta poliitreklaami edastada
Jõesaar selgitas, et parteid ostavad reklaamiaega erakanalitest selle raha eest, mida nad saavad riigieelarvest. «Oleks mõistlikum anda parteidele eetriaega mõistlikel alustel tasuta ja säästa maksumaksjaid selle kinnimaksmise eest,» põhjendas ta. Seega kaotaksid eratelekanalid osa tulu poliitilisest reklaamist.
«See on maksumaksja ja seaduseandja pädevuses, kas me tahame oma maksuraha – mille eest me saame teenust rahvusringhäälingult – anda erakanalitele. Kui rahvusringhäälingu seadustest tulenev ülesanne on informeerimine, kas siis valimiseelset propagandat saab lugeda informatsiooniks või mitte. Kui maksumaksja on selle ühe korra juba kinni maksnud, siis miks peaks ta seda teist korda veel tegema läbi riigikogu parteidele tehtavate eraldiste kaudu. Samas võib lihtsalt piirduda valimisdebattidega, mis selle olukorra lahendavad. On küsimus, kas vaadata seda äri tegemise või informeerimise aspektist,» lisas Jõesaar.
«Selle üle parasjagu diskussioon käib ja ma ei tahaks sellest enne rääkida, kui osapooled on omavahel konsensusliku seisukohani jõudnud, arutelud alles käivad,» ütles Jõesaar. Osapoolte all pidas ta silmas seaduseandjat, erakanaleid ja avalik-õiguslikku ringhäälingut.
Kogu küsimus seisab selles, kas need poliitilised teadaanded mahuvad seaduses mõiste «reklaam» alla või mitte.
«Kehtiva reklaamiseaduse järgi on ka ideede propageerimine reklaam, pole olemas eraldi mõistet «poliitreklaam»,» seletas Jõesaar. Ta kinnitas oma 2008. aastal avaldatud seisukohta, et ETVs võiks avaldada poliitreklaami. «Tuleb vaid defineerida, mis asi on poliitreklaam. See on väga oluline informatsioon, mis mõjutab valimisealiste kodanike käitumist. Praegu levitatakse seda informatsiooni maksumaksjate raha eest.»
«Olen saatnud õiguskantslerile päringu selle kohta, kas ERRi kanalites oleks võimalik edastada parteide poliitilisi teadaandeid. Tänas seadust on võimalik vaadelda kahte pidi. Ühelt poolt ei loe tarbijakaitseamet poliitilist reklaam reklaamiks ning ei kohaldata neid nõudeid, mis kehtivad tavareklaamile. Teisest küljest erakanalites ilmuvat ja välireklaami käsitletakse reklaamina,» märkis Jõesaar. «Meie päringu eesmärk oli aru saada, kummaga siis tegemist on.» Õiguskantsler ei ole veel vastanud.
Juba üheksa aastat kehtinud rahvusringhäälingu seadus võimaldab ERRi kanalitel teataval määral reklaami edastada. Kõige märgatavam on see ETVs suurte spordi- ning kultuurisündmuste ülekannete ajal. Ehkki vaataja tajub neid teateid reklaamina, ei ole tegemist klassikalises mõttes sekundite müügiga, nagu teevad seda erakanalite reklaamiosakonnad. Nende reklaamide esitamise eest makstav raha läheb spordialaliitudele (spordiülekannete puhul) või kultuurisündmusi korraldavatele organisatsioonidele (näiteks Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutus).
Kanal 2 peadirektor Urmas Oru meelest ei mõjutaks tasuta poliitilised teadaanded ERRi kanalites oluliselt erakanalite reklaamitulu.
«Ma arvan, et see [Jõesaare idee] on teoreetiliselt tore mõtteharjutus, aga seda pole lõpuni läbi mängitud. Seadus ütleb, et rahvusringhäälingus tuleb kõiki võrdselt kohelda. Kõigile poliitilistele jõududele tuleb sel puhul eetriaega anda võrdselt ja pariteetselt. Kuidas hakatakse sel juhul kaaluma näiteks Reformierakonda, Rohelisi ja Kohila üksikkandidaati?
Kui ERR annab kõigile võrdselt [ja tasuta – toim.] võimalusi, siis valimiste eel tahavad kõik võita, mitte võrdseks jääda. Seega tuleb reklaam ikkagi eraringhäälingusse tuua, et oma ideid ja kandidaate teistest armsamaks teha. Ilmselgelt tahavad inimesed saada rohkem tähelepanu. Reklaami mõte on ikka see, et ma olen parem, näitan rohkemat ja panustan enamat. Reklaamimüüki see võib-olla natuke kahjustab, kui keegi jätab oma raha toomata ja loodab ERRi peale. Aga need, kes panustavad valimisvõidu peale, toovad oma raha ikkagi erakanalitesse.»