Video: Uurali mäestiku koopas ohverdati 60 000 aastat tagasi lõvisid

Koopalõvi ja ta saaki, põhjapõtra kujutav maal Foto: Wikipedia.org

Uurali mäestikus asuvast koopast leiti loomaluid, mille vanus on umbes 60 000 aastat.

Imanai koopast avastati rohkem kui 500 luud ja luufragmenti, mis kuuluvad iidsetele koopalõvidele, edastab Daily Mail.

Teadlaste sõnul on näha jälgi, mis viitavad, et lõvid tapeti ja võidi ohverdada jumalatele.

Koopalõvid elasid Euraasia aladel 370 000 – 12 000 aastat tagasi, kuid surid välja.

Tegemist oli tänapäeva lõvidest 25 protsendi võrra suuremate lõvidega, kelle kõrgus maapinnast oli üks meeter.

Koopalõvid eksisteerisid neandertallastega samal ajal ning iidsed inimesed jäädvustasid neid koopamaalingutel.

Hoolimata nimetusest koopalõvi, ei elanud selle lõviliigi esindajad koobastes.

«Leidsime umbes 500 koopalõvi luud ja luufragmenti, mis on väga unikaalne. Sellises suures koguses koopalõvi luude leide ei ole varem tehtud,» lausus Venemaa Jekaterinburgi taime- ja loomaökoloogia instituudi teadlane Pavel Kosnitsev.

Ta lisas, et koopalõvid võisid vahel minna koobastesse, kuid nad ei elanud seal. Seega on nende lõvide puhul mängus inimkäsi.

Kosnitsev jätkas, et iidsete inimeste jumaluste kohta neil info puudub, kuna nad ei jäädvustanud neid koopajoonistel, kuid loomadele jahi pidamist, nende tapmist ja ohvriks toomist on küll kujutatud.

Samast koopast leiti ka karukolju, millesse oli odaga auk löödud. Paigas oli mitmeid nooleotsi ja teisi relvajäänuseid, kuid mitte jälgi, et seal oleks iga päev elatud.

See vihjab, et iidsed inimesed ei tapnud seal loomi söögiks, vaid jumalatele ohverdamiseks.

Imanai koopa avastasid kohalikud jahimehed, kes teatasid sellest uurijatele.

Koopa vanimad kihid pärinevad 60 000 aasta tagusest ajast, noorimad aga 30 000 aasta tagusest ajast.

Oletatakse, et tegemist on ühe iidsema ohverdamispaigaga.

Umbes samasuguseid koopaid, milles on suures koguses eelajalooliste, nüüdseks välja surnud loomade luid, on leitud Tšehhist ja Austriast.