Galerii: Galakontsert Eesti Heliloojate Liit 90

Pühapäeval, 23. augustil toimus Mustpeade Majas Eesti Heliloojate Liidu Gala 90.

FOTO: Viktor Burkivski

Esinesid:

Pille Lill (sopran), Sigrid Kuulmann-Martin (viiul), Oksana Sinkova (flööt,)

Atlan Karp (bariton), Madis Kari (klarnet), Andreas Lend (tšello), Neeme Ots (trompet), 

pianistid Piia Paemurru, Marko Martin ja Mati Mikalai

PILLE LILL 

alustas oma muusikuteed klaveriõpingutega Pärnu Lastemuusikakoolis. Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia (EMTA) on ta lõpetanud kahel erialal - muusikapedagoogika (prof. Artur Vahter) ja ooperilaul (dots. Rostislav Gurjev). Haridustee jätkus Londoni Guildhall School of Music and Drama magistrantuuris (prof. Johanna Peters) ning magistrikraadi kaitses ta Helsingi Sibeliuse Akadeemias (prof. Liisa Linko-Malmio). Aastatel 2004-2011 täiendas ta end doktoriõpingute raames EMTA-s (prof. Jaakko Ryhänen) ning 2005-2006 Karlsruhe Muusikakõrgkoolis saksa lied klassis (professorid Mitsuko Shirai ja Hartmuth Höll). Ta on osa võtnud mitmete maailmakuulsate muusikute meistrikursustest (Elisabeth Söderström, Irwin Gage, Emma Kirkby, Mauriz Sillem, Wilma Vernocchi jpt.). P. Lill on esinenud ooperi-, oratooriumi- ja kammerlauljana paljudes maades. Ta on laulnud pearolle ligi 30 ooperis (Mozart - Krahvinna "Figaro pulm", Donna Anna "Don Giovanni", Pamina "Võluflööt"; Puccini - Mimi "Boheem", Cio-cio-san "Madama Butterfly", Tosca "Tosca"; Verdi - Elisabeth "Don Carlos", Desdemona "Othello", Violetta "Traviata", Elvira "Ernani", Amelia "Maskiball", Lady Macbeth "Macbeth", Aida "Aida"; Weber - Agathe "Nõidkütt"; Wagner - Venus "Tannhäuser"; Mascagni - Santuzza "Talupoja au"; Strauss - Chrysothemis "Elektra", Tšaikovski - Liisa "Padaemand" jpt.). Tema repertuaari kuuluvad mitmed sopranipartiid suurvormidest (Mozart - Missa c-moll; Mahler - 4. ja 8. Sümfoonia; Dvoržak, Mozart, Brahms ja Verdi - Reekviem; Beethoven - 9. Sümfoonia; Tobias -  "Joonase lähetamine"; Soštakovitš - 14. sümfoonia, Sibelius "Kullervo" jpt.). Ta on olnud paljude kaasaegsete heliloojate teoste esmaettekandja (Sumera, Põldmäe, Kaumann, Pertmann, Andersson jt.). P. Lill on teinud koostööd mitmete väljapaistvate dirigentidega (G. Roždestvenski, C. F. Cillario, N. Järvi, E. Klas, J. Storgårds, G. Rinkevicius, N. Aleksejev, A. Volmer, M. Kütson, J. Alperten, A. Tali, O. Elts, P. Mägi, A. Mustonen, L. Sirp jmt.). Ta on teinud arvukalt salvestusi Eesti Rahvusringhäälingule ning ta hääl on jäädvustatud CD-del - M. Sink "Jõululaulud” (PLMF 2006), A. Kapp "Oreli- ja kammermuusika" (Eres 2000), J. Torrim "Orelimuusika" (Antes 1997), L. Sumera "To Reach Yesterday" (2005), R. Tobias "Joonase lähetamine" (dir. N. Järvi 1995 BIS, dir. N. Järvi 2009 DVD, VAI). P. Lill on pälvinud Suure Vankri auhinna kui parim naislaulja (1996) ja on olnud Georg Otsa nimelise preemia laureaat (2002). Ta on Richard Wagneri Ühingu stipendiaat (1998), piiskop Platoni III järgu ordeni kavaler (2005) ning talle on omistatud UNICEF-i Sinilinnu preemia (2009) ja Kultuurkapitali Helikunsti Sihtkapitali aastaauhind (2014). Aastatel 1997-2013 õpetas P. Lill EMTA-s (alates 2003 dotsendina) ning ta on omanimelise Muusikute Fondi (PLMF) looja ja loominguline juht aastast 2003. 

SIGRID KUULMANN-MARTIN

on lõpetanud Tallinna Muusikakeskkooli ning Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia (EMTA, õppejõud Tiiu Peäske). Ta on täiendanud end Londonis Guildhall School of Music and Drama’s ja Düsseldorfis Robert Schumann Hochschule’s maestro David Oistrahhi õpilase prof. Rosa Faini viiuliklassis. Tema mängu on juhendanud teiste hulgas ka professorid Igor Bezrodny, Dmitri Sitkovetsky, Michaela Martin, Pavel Vernikov, Yfrah Neaman ja Jüri Gerretz ning õpinguid on toetanud Corporation of London, British Council Baltic States, Deutscher Akademischer Austauchdienst ja Eesti Kultuurkapital. S. Kuulmann-Martin on rahvusvahelise H. Elleri nim. viiuldajate konkursi ja mitmete teiste konkursside laureaat-preemiavõitja, esinenud solisti ja kammermuusikuna paljudes Euroopa riikides ja Skandinaaviamaades. Ta on pälvinud erilist tunnustust just Eesti heliloojate, eelkõige E. Tubina teoste esituste eest. Esmakordselt Eestis on tema ettekandes kõlanud Lutoslawski Partita, Berio Sequenza VIII, Virkhausi viiulikontsert nr. 2, Bizet-Waxmani “Carmen-fantaasia” jt. Tema repertuaari kuulub enamik tähtsamaid viiulikontserte, sonaate ja virtuoospalu barokist kaasajani. S. Kuulmann-Martin on teinud mitmeid salvestusi Eesti Rahvusringhäälingule (ERR), sinna hulka kuulub ka Sibeliuse Viiulikontsert Eesti Riikliku Sümfooniaorkestriga. Koostöös ERR-i ja Estonian Record Productions’iga on valminud mitu CD-d, viimane aastal 2012 Eduard Tubina viiulimuusikast koos pianist Marko Martiniga. S. Kuulmann-Martin on Eesti Interpreetide Liidu, Eesti Kultuurkapitali ja PLMF stipendiaat alates aastast 2007. Ta on EMTA muusikainterpretatsiooni doktor (2014, prof. Mari Tampere-Bezrodny) ning töötab samas õppejõuna.

OKSANA SINKOVA

muusikutee algas 9-aastaselt. Sellest ajast alates on muusika olnud tema kirg ning ta on saavutanud mitmetel konkurssidel auhinnalisi kohti: I preemia Eesti lastemuusikakoolide vahelisel konkursil (1991), Üleliidulisel konkursil “Noor Virtuoos” (1991) ja Eesti muusikakoolide vahelisel konkursil (1994, 1995), Grand Prix Eesti muusikakoolide vahelisel konkursil (1997), I preemia Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia (EMTA) ja Soome Sibeliuse Akadeemia vahelisel 

J. S. Bachi konkursil (1998), võit Yamaha konkursil (1999), Grand Prix üleriigilisel Bachi konkursil (2000), finalist konkurssidel Con Brio (2000) ja Jurjanū Andrejs International Competition (Riia, 2001), laureaat rahvusvahelisel Pacem In Terris konkursil (Bayreuth, 2005) ning esikoht, eripreemiad ja Grand Prix Eesti Puhkpillimängijate Konkursil (2008). Lisaks neile auhindadele on O. Sinkova pälvinud PLMF-i preemia "Noor Muusik 2008". O. Sinkova on lõpetanud cum laude EMTA (Neeme Punder, prof. Matti Helin, 2002), samas kiitusega magistrantuuri (2006) ning on õppinud ka EMTA doktorantuuris (2006-2011). Aastatel 2004-2005 täiendas ta end Hamburgi Muusika- ja Teatri Kõrgkoolis (prof. Moshe Aron Epstein). Lisaks sellele on ta osa võtnud mitmete maailmakuulsate flöödimängijate meistrikursustest. O. Sinkova on töötanud nii teater “Vanemuine” sümfooniaorkestris (2000-2008) kui Rahvusooper Estonia sümfooniaorkestris (2008-2011) flöödirühma kontsertmeistrina. Aastast 1999 teeb ta koostööd Narva Sümfooniaorkestriga flöödirühma külaliskontsertmeistrina ning ta on mänginud ka rahvusvahelises European Festival Orchestras. O. Sinkova on esinenud soolokontsertidega mitmes riigis, olnud žürii liige muusikakoolide konkurssidel, esinenud solistina Eesti ja välismaa orkestrite saatel ning andnud ka ise meistrikursuseid. Viimastel aastatel on ta üles astunud festivalidel Itaalias (Festival della Valle d'Itria ja Festival Tra Lago e Monti), Slovakkias (festival Bratislava Chamber Guitar) ja Soomes (The Nordic Historical Keyboard Festival) ning andnud kontserte paljudes kontserdisaalides Eestis, Tšehhi Vabariigis ja Rootsis. Hooajal 2014/2015 on O. Sinkoval jätkunud koostöö keelpilliorkestritega Camerata Nordica ja Sinfonia Cymru (Wales, Ühendkuningriik), kelle solistina on ta esinenud ringreisil Itaalias, Walesis ja Rootsis. Alates aastast 2008 on O. Sinkova õppejõud EMTA-s.

ATLAN KARP

on õppinud G. Otsa nim. Tallinna Muusikakoolis (õp. Tõnu Bachmann) ja Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias (prof. Ivo Kuusk) ning lõpetanud magistrantuuri Soomes Sibeliuse Akadeemias (prof. Jorma Hynninen ja Pekka Kähkönen). Ta on täiendanud end Peterburi Maria Teatris. A. Karp on osalenud G. Janowitzi, T. Krause, L. Gergijeva, D. Hvorostovsky, J. Obrastzova, A. Amaretto ja H. Hagegårdi meistrikursustel. Aastatel 2007-2012 töötas ta teatris Vanemuine ooperisolistina. A. Karp on võitnud I preemia Tiit Kuusiku nim. rahvusvahelisel konkursil (2000). Tema tähtsamate rollide hulka kuuluvad: Jago - Verdi “Othello”, Scarpia - Puccini “Tosca”, Rigoletto - Verdi “Rigoletto”, Krahv di Luna - Verdi “Trubaduur”, Lescaut - Massenet “Manon”, Sharpless - Puccini “Madama Butterfly”, Figaro - Mozart “Figaro pulm”; Kurwenal - Wagner “Tristan ja Isolde”, Leandro - Prokofjev “Armastus kolme apelsini vastu” (RO Estonia); Vodnik - Dvořák “Russalka” (Helsingi Aleksandri teater); Don Alfonso - Mozart “Cosi fan tutte” (Savonlinna Muusikaakadeemia); Onegin - Tšaikovski “Jevgeni Onegin” (Sibeliuse Akadeemia); Klingsor - Wagner “Parsifal”, Orestes - Strauss “Elektra” ja George III - Davies “Kaheksa hullu kuninga laulu” (Pärnu Ooper). A. Karpi suurvormide repertuaar on väga mitmekülgne (Brahms “Saksa reekviem”, Beethoven 9. Sümfoonia, Rahmaninov “Kellad”, Vaughan Williams “Meresümfoonia”, Rossini “Väike pidulik missa”, A. Kallastu “Cromwell’s letzte nacht” jpt.). A. Karp on andnud arvukalt soolokontserte ja esitanud teoseid Vene, Prantsuse, Saksa, Soome ja Eesti heliloojatelt klassikalistest teostest kaasaegseteni.

MARKO MARTIN

alustas muusikaõpinguid 8-aastasena Tallinna Muusikakeskkoolis ning võitis juba 15-aastaselt Tšehhoslovakkias toimunud rahvusvahelisel noorte pianistide konkursil peapreemia, korrates sama saavutust aasta hiljem Ukrainas. Ta on Esther Honensi nim. rahvusvahelise pianistide konkursi laureaat (2000) ning Gina Bachaueri nim. rahvusvahelise pianistide konkursi auhinnavõitja (1998). Tema pianismi iseloomustab energia ja lüürilisuse köitev harmoonia, eriti Liszti, Brahmsi ja Schuberti loomingus. Samuti on ta tunnustatud 20. sajandi muusika esitajana. M. Martin on õppinud Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias (EMTA, prof. Peep Lassmann) ja Guildhall School of Music and Drama’s (prof. Joan Havill). Ta on osalenud mitmetes meistriklassides (Leon Fleisher, Dmitri Baškirov, Murray Perahia, Paul Badura-Skoda jt.). M. Martin on soleerinud The Philharmonia Orchestra (London), Calgary Philharmonic Orchestra, Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri, Tallinna Kammerorkestri ja paljude teiste orkestrite ees ning andnud kontserte Barbican Hallis ja Wigmore Hallis Londonis, Hamburgi Musikhalles, Leipzigi Gewandhausis, Glenn Gould Studios Torontos ja mujal. Tal on ilmunud kaks heliplaati Schuberti ja Liszti loominguga 1998. aastal plaadifirmale Abbas Records ja 2002. aastal Arktosele. Viimane CD valmis aastal 2012 Eduard Tubina viiulimuusikast koos viiuldaja Sigrid Kuulmann-Martiniga. Aastast 2002 töötab ta EMTA-s õppejõuna. M. Martin on andnud kontserte Eestis, Lätis, Skandinaaviamaades, Saksamaal, Prantsusmaal, Itaalias ja Suurbritannias. Ta on Eesti Interpreetide Liidu (EIL) ja PLMF-i stipendiaat ning EIL juhatuse liige.

MADIS KARI

on õppinud G. Otsa nim. Muusikakoolis (õp. Olev Pikknurm) ning Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias (prof. Hannes Altrov). Ta on täiendanud end Londonis professorite David Campbelli, Julian Farrelli ja Colin Courtney juures. Royal College of Music’is õppimise ajal võitis Madis Frederick Thurstoni nim. aastaklarnetisti auhinna (1997) ja Senior Exhibitioner stipendiumi. 1998. a. saavutas ta koostöös pianist Marko Martiniga Howarth’i Suurbritannia noorte klarnetistide konkursil III preemia. M. Kari on töötanud Richmond Chamber Symphony orkestris klarnetirühma kontsertmeistrina ning klarnetiõpetajana mitmes koolis Londonis ja selle lähiümbruses. Aastast 2002 töötab M. Kari Eesti Riiklikus Sümfooniaorkestris klarnetirühma abikontsertmeistrina ja õpetab Tallinna Muusikakeskkoolis. 2006. a. esindas ta Eestit World Philarmonic Orchestra’s Pariisis. Lisaks osaleb ta Tallinna Kammerorkestri ja NYYD ansambli projektides. 

ANDREAS LEND

alustas muusikaõpinguid Tallinna Muusikakeskkoolis õp. Laine Leichteri tšelloklassis. Magistrikraadi omandas ta Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias (prof. Peeter Paemurru, 2010). Aastatel 2005-2006 täiendas ta end Soomes Sibeliuse Akadeemias (prof. Hannu Kiiski ja Heikki Pekkarinen). Lisaks on A. Lend osa võtnud mitmete rahvusvaheliselt tunnustatud tšellistide meistriklassidest (F. Helmerson, D. Gerin- gas, M. Ostertag, N. Ullner, M. Ylonen, M. de Oliveira Pinto, A. Ivaškin, J. Goritzki jt.). A. Lend on edukalt osalenud ning preemiaid pälvinud mitmetel konkurssidel: I preemia ja Grand Prix rahvusvahelisel konkurss-festivalil “Renaissance” (Armenia, 2013), I preemia ESTA Eesti üleriigilisel noorte viiuldajate ja tšellistide konkursil (2004), III preemia August Dombrovska nim. rahvusvahelisel keelpillimängijate konkursil Riias (2002), laureaaditiitel Eesti noorte interpreetide konkurss-festivalil “Con Brio” (2008) ja Liezen’i tšellokonkursil Austrias (2000). Aastatel 2009 ja 2010 sai A. Lend maineka “The International Holland Music Session” suveakadeemia stipendiumi ja talle on omistatud PLMF-i preemia “Noor Muusik 2011”. A. Lend osaleb Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri ja Keelpillikvartett Prezioso koosseisus ning kuulus tšellokvartetti C-JAM aastatel 2004-2014. Ta on esinenud nii solistina kui ka erinevate ansamblite liikmena Venemaal, Lätis, Leedus, Soomes, Rootsis, Taanis, Saksamaal, Tšehhis, Austrias, Belgias, Hollandis, Ungaris, Bulgaarias, Rumeenias, Itaalias ja Inglismaal ning teda on kutsustud esinema Tallinna Kammermuusikafestivalile, Rapla Kirikumuusika festivalile, Järvi Suvefestivalile, Kuopio Ajaloolisele klahvpillifestivalile Soomes, Valle d’Itria Festivalile Itaalias, tunnustatud keelpilliorkester Camerata Nordica (Rootsi) solistiks jm. A. Lendu ootavad ees kontsertesinemised Rootsis, Saksamaal ja Türgis koos mitmete rahvusvaheliselt tuntud muusikutega.

NEEME OTS 

alustas trompetiõpinguid 6-aastaselt oma isa dots. Aavo Otsa käe all. Aastal 2007 astus ta Sibeliuse Akadeemiasse (Soome), kus õppis Pertti Kulku, Touko Lundelli ja Simo Rantaneni juures. 2011. aastal lõpetas ta bakalaureuseõpingud ning jätkab samas magistrantuuris (prof. Simo Rantanen). Erasmuse programmi raames täiendas N.Ots end aastal 2013 Madriidis (Conservatory Superior de Musica de Madrid, prof. Enrique Rioja-Liz). N. Ots on pälvinud auhinnalisi kohti mitmetel rahvuslikel ja rahvusvahelistel konkurssidel ning täiendanud end Johann Ganschi, Maurice André, Reinhold Friedrichi, Neeme Birki, Manuel Blanco Gómez-Limoni, Adan Delgado Illada, Bo Nilssoni, Gabriele Cassone, Jury Bolshianovi, Ernesto Chulia jt. meistriklassides. Ta on esinenud Eesti Kontserdi kammermuusikakontsertidel koos lauljate Ruzanna Nahapetjani, Margarita Voitese, Mati Palmi, Urmas Põldma ja Andres Kösteriga. N. Ots on soleerinud Tallinna Kammerorkestri, Tallinna Muusikakeskkooli sümfooniaorkestri, Poola Kammerfilharmoonia ja Narva Linnaorkestri ees. Ta on olnud trompetirühma kontsertmeister mitmetes mainekates noorteorkestrites: Maailma Noorte Puhkpilliorkester, Saksa-Skandinaavia-, Balti Noorte- ja Sibeliuse Akadeemia Sümfooniaorkester. Nimetatud orkestritega on ta esinenud sellistes kontserdisaalides nagu Emirates Palace Abu Dhabis, Helsingi Finlandia-Talos ja Musiikkitalo suures saalis, Berliini Filharmoonias jpt. N. Ots on korduvalt osalenud Hispaania Rahvusliku Sümfooniaorkestri, Madriidi Filharmoonia Sümfooniaorkestri ja European Royal Ensemble töös. Ta on teinud koostööd mitmete väljapaistvate dirigentidega (Jukka-Pekka Saraste, Kristjan Järvi, Leif Segerstam, Markus Lehtinen jt.). Lisaks on N. Ots esinenud Eesti Rahvusvahelistel Trompetipäevadel, Võru Vaskpillipäevadel, Tallinna Kammermuusika Festivalil, Eesti Kontserdi projektis “Young Talents” ning Tallinn Music Week’i raames.

PIIA PAEMURRU

lõpetas 1986. aastal prof. Laine Metsa klassis Tallinna Riikliku Konservatooriumi ja 1999. aastal kaitses klaveri erialal magistrikraadi. Üle veerand sajandi on ta töötanud Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lauluosakonnas, kus on täitnud nii kontsertmeistri kui ka osakonnajuhataja abi ülesandeid. Tema saatel on üles kasvanud mitu põlvkonda eesti vokaliste, sealhulgas Hendrik Krummi, Ervin Kärveti, Leili Tammeli, Virgilijus Noreika, Jaakko Ryhäneni, Pille Lille 

ja Nadia Kuremi õpilased. Ta on olnud pikka aega ka klaveriõpetaja Tallinna Muusikakeskkoolis (tuntumaid õpilasi Liivi Arder ja Margus Riimaa). 

Pedagoogitöö kõrval on Piia Paemurrul olnud laialdane kontserditegevus nii Eestis kui ka välismaal, nii solistina kui ka ansamblites teiste instrumentalistidega (viiuldajad Mari Tampere-Bezrodny, Anna-Liisa Bezrodny ja Kristina Kriit, tšellistid Peeter Paemurru, Aare Tammesalu ja Andreas Lend, klarnetist Vahur Vurm, saksofonist Virgo Veldi jt).

Esikohale on siiski jäänud koostöö lauljatega: Estonia hiilgeaegade lavajõud Margarita Voites, Teo Maiste, Mati Palm, Voldemar Kuslap ja Hans Miilberg, üleminekuajal teatrisse tulnud Pille Lill, Nadia Kurem, Aare Saal, Mati Kõrts ja Margit Saulep ning tänased ja tulevased põhitegijad Teele Jõks, Juuli Lill, Helen Lokuta, Angelika Mikk, Pirjo Püvi, Oliver Kuusik, Andres Köster, René Soom ja Priit Volmer. Kontserdilaval näeb teda ka paljude noorte lauljatega- Arete Teemets, Maria Veretenina, Olga Zaitseva, Julia Savitskaja, Geraldine Casanova-Kuusik, Maria Listra. Eraldi mainimist väärivad 

varalahkunud Vello Jürna ja Annika Tõnuri, maailmanimedest Virgilijus Noreika ja Jaakko Ryhänen.

Paljude auhindade seas on Piia Paemurru viiel korral pälvinud parima kontsertmeistri preemia Pärnus toimuval Klaudia Taevi nimelisel rahvusvahelisel lauljate konkursil. 

Tema looming on jäädvustatud ka heliplaatidele: laulukava rootsi soprani Ingegerd Björklundiga, muusika- ja luulepõimik tenor Vello Jürna ja näitleja Guido Kanguriga ning Marje Singi jõululaulud (Pille Lille, Aare Saali ja Oliver Kuusiku esituses). 

MATI MIKALAI

on eelkõige hinnatud paljude interpreetide kammeransambli partnerina, kõige tunnustatum on klaveriduo Kai Ratassepaga. Ta on lõpetanud Tallinna Muusikakeskkooli (Reet Vanaselja, Lembit Orgse, prof. Bruno Lukk, 1990), Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia (EMTA, prof. Bruno Lukk, Ivo Sillamaa, Lauri Väinmaa, 1995), omandanud EMTA magistrikraadi (prof. Peep Lassmann, 2002) ning jätkanud samas doktoriõppes. Ta on täiendanud end tunnustatud pianistide Liisa Pohjola, Jose Ribera ja Lazar Bermani meistrikursustel. M. Mikalai on pälvinud III preemia rahvusvahelisel pianistide konkursil Kilis Rootsis (1994) ning I preemia vabariiklikul pianistide konkursil (1994). Tunnustust on saavutatud duos pianist Kai Ratassepaga. M. Mikalai on esinenud solistina, kammermuusikuna ja orkestrite ees paljudes Eesti linnades, lisaks mitmel pool Euroopas (Soomes, Rootsis, Saksamaal, Prantsusmaal, Itaalias ja Venemaal). Muuhulgas on ta esinenud koos Gidon Kremeri ja tema noorteorkestriga Kremerata Baltica. Lisaks Kai Ratassepale on tema kammermuusika partneriteks olnud mitmed väljapaistvad interpreedid (Virgo Veldi, Indrek Vau, Tarmo Pajusaar, Kalev Kuljus, Arvo Leibur, Olga Voronova, Pärt Tarvas). Tema soolorepertuaaris mängib olulist rolli impressionistide muusika, samuti Liszti, Beethoveni ning Eesti heliloojate klaverimuusika (Tüür, Mägi, Tubin). M. Mikalai on salvestanud ulatuslikult nii klaveripalasid kui ka kammermuusikat koostöös teiste interpreetidega. Alates aastast 1997 õpetab M. Mikalai Tallinna Muusikakeskkoolis (aastast 2001 osakonna juhatajana) ning EMTA-s aastast 2000.

Vaata pildigaleriid ja videot!

Populaarne

Tagasi üles