Video: seni lahendamata juhtum - mees kaaperdas lennuki, sai 200 000 dollarit ja kadus

FBI joonistus D.B. Cooperist Foto: Wikipedia.org

USA Föderaalne Juurdlusbüroo (FBI) ei ole seni suutnud lahendada 1971. aastal aset leidnud juhtumit, milles mees kaaperdas reisilennuki, sai 200 000 dollarit lunaraha, hüppas pimedusse ja kadus.

24. novembril 1971 ostis üks mees Dan Cooperi nime kasutades lennupileti Northwest Orient Airlinesi lennule, edastab iltasanomat.fi.

Ta astus Oregoni osariigis Portlandis lennuki pardale ning teatas stjuardessile, et tal on kohvris pomm ja lennuk on tema kontrolli all. Oma sõnade kinnituseks näitas mees kahtlust äratanud diplomaadikohvrit.

Lennuki meeskond teatas sellest Washingtoni osariiki Seattle`isse, kuhu lennuk suundus ja seal käivitati suur politseioperatsioon.

Lennuki kaaperdaja nõudis võimudelt 200 000 dollarit lunaraha, mis pidi olema 20-dollaristes kupüürides. Lisaks tahtis ta saada nelja langevarju.

Politsei arvas, et pommimees plaanis hüpata lennukist koos pantvangidega ning selle tõttu loobuti langevarjude saboteerimisest.

Kui lennuk jõudis Seattle´isse, vabastas mees 36 pantvangi ja osa meeskonnast, kuid temaga koos jäid lennukisse kaks pilooti, mehaanik ja üks stjuardess.

Lennukit tangiti, tekkis tehniline viga ja see muutis kaaperdaja närviliseks. Lennundusekspertide sõnul oli pommimees teadlik, kui kaua Boeing 727-100 tankimine aega võtab.

Mees teadis, mis tüüpi lennuk kaaperdada, sest Boeing 727-100 saab lennata keskmisest aeglasemalt  ning selle mootorid asusid nii, et lennuki sabast sai langevarjuga hüpata ilma moororite õhuvoolu sattumata.

Tagumise luugi treppi sai ka lennu ajal alla lasta. Seda asjaolu ei teadnud isegi stjuardessid.

Kaaperdaja andis pilootidele käsu lennata vaid 3000 meetri kõrgusel Reno suunas. Metsase ala kohal, kui oli pime ning ilm halb, käskis mees pilootidel tagumise luugi avada. Ta hüppas langevarjuga pimedusse ja kadus.

Meedia andis kaaperdajale hüüdnimeks D.B. Cooper ja nüüdseks on ta kadunud ligi 44 aastat.

FBI oli kindel, et mees ei jäänud sellel hüppel ellu. Hoolimata ulatuslikest otsingutest mehe surnukeha ei leitud.

1980. aastal sai juhtum uue pöörde, kui leiti osa lunarahast. FBI tegi sedelid kindlaks, kuna enne raha saatmist tehti rahast mikrofilm. Uurimine näitas, et raha ei sattunud sinna 1971. aastal, vaid hiljem. Uurijad esitasid küsimuse, miks Cooper raha sinna viis.

Uurimine paljastas ka selle, et kaaperdaja ei saanud tagavaralangevarju avada, sest see oli kinni õmmeldud.

FBI agentide arvates oli kaaperdajal militaarlennuki piloodi kogemus, kuid vaid minimaalne oskus langevarjudega ümber käia.

«Kogenud langevarjur ei oleks kunagi hüpanud öhe kui sadas paduvihma ja tuule kiirus ulatus 300 kilomeetrini tunnis. Tal oli seljas ülikond ja jalas mokasiinkingad. Ta ei märganud, et tagavara langevarju ei saanud kasutada. Kogenud langevarjur oleks ka tagavara langevarju kontrollinud,» selgitas FBI agent Larry Carr 2006. aastal.

FBI pidas mitut isikut D.B. Cooperiks, kuid sõrmejäljed ei klappinud.

2011. aastal teatas Oregonis elav Marla Cooper, et kaaperdaja võis olla tema onu, Korea sõja veteran Lynn Doyle Cooper. Ta onu oli 1971. aasta novembris saabunud koju vigastatuna.

Samuti on teada, et onu oli huvitatud Kanada koomiksikangelasest Dan Cooperist, kuid FBI ei suutnud seda tõestada.

Juhtumiga seotud viimane intsident leidis aset 2013. aastal, kui Seattle`i langevarjukooli omanik Earl Cossey leiti surnuna. Cossey oli see, kes FBI käsul neli langevarju kaaperdaja jaoks ette valmistas.

Politsei sõnul tapeti mees löögiga pähe. See juhtum jäi lahtiseks, kuna ta ründajat ei leitud.

Vandenõuteoreetikute sõnul võis tapjaks olla Cooper või keegi ta käsilastest, kuid politsei ei usu seda.