Päevatoimetaja:
Katrin Lust
(+372) 56681734

Video: Türgi iidsel tsivilisatsioonil olid tankid?

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Inna-Katrin Hein
Copy
Kummaliste jälgedega maapind Türgis Früügias
Kummaliste jälgedega maapind Türgis Früügias Foto: Youtube

Venemaa teadlase väite kohaselt oli praeguse Türgi aladel miljoneid aastaid tagasi tsivilisatsioon, millel olid tankid ja veoautod.

Sellele viitavad iidsed sügavad jäljed, mis on näha ka tänapäeval, edastab Daily Mail.

Geoloog Aleksander Koltõpin uuris Kesk-Türgis Früügia orus müstilisi sügavaid vagusid, milliseid sai tema arvates teha vaid intelligentsete olendite valmistatud masinate abil. Teadlase sõnul tekitati jäljed 12 – 14 miljonit aastat tagasi.

«Need jäljed lubavad oletada tanki-sarnaste masinate olemasolu, millega sai sõita pehmel ja niiskel pinnasel. Neid jälgi saab võrrelda hiidsisalike jälgedega, mis samuti pärinevad kauge aja tagant ja on seni säilinud,» teatas geoloog.

Moskva rahvusvahelise sõltumatu ülikooli teadusuuringute instituudi teadlane Koltõpin koos kolme kolleegiga võttis Türgi pinnasest proove, et teooriat tõestada.

Früügia on Türgi iidne osa, kus oli kõrgtasemel tsivilisatsiooni õitseng kaheksandal sajandil eKr.

Früügialaste pealinn oli Gordium, mis tänapäeval kannab nime Yassıhüyük, asudes pealinnast Ankarast 70 kilomeetri kaugusel edelas.

Früügia kõige kuulsam kuningas on legendaarne Midas, kellest kirjutavad nii Vana-Kreeka legendid kui Assüüria allikad.

Früügia pinnases olevad sügavad jäljed on huvi pakkunud ka arheoloogidele. Välja on pakutud, et kunagi jätsid need pehmesse pinda früügialaste sõjavankrid, kuid spekuleeritud on ka tulnukate teemal.

Tegemist on vulkaanilise pinnasega, mis koosneb tuffist.

«Jäljed pinnases ei saa olla loodusliku tekkega, osa jälgi on sügavamad kui teised. Pinnases on märke, milliseid saavad jätta vaid masinad,» nentis vene teadlane.

Ta lisas, et need jäljed on suure tõenäosusega umbes 12- 14 miljonit aastat vanad.

«Arheoloogid püüavad selliseid objekte vältida, kuna neile puudub nende kohta selgitus. Tsivilisatsioonid olid olemas juba  märgatavalt enne esimesi «ametlikke» tsivilisatsioone. Need aga ei olnud kindlasti inimtsivilisatsioonid, vaid kõrgelt arenenud maaväliste olendite oma,» arvas Koltõpin.

Vene teadlase sõnul on Türgis asuvad iidsed jäljed liiga sügavad, et neid saaks tekitada tänapäevaste sõiduvahenditega.  

Tagasi üles