Massihaud viitab, et 7000 aastat tagasi toimus Kesk-Euroopas sõda?

FOTO: SCANPIX

Saksamaa keskosast Schöneck-Kilianstädtenist leiti massihaud, milles  on vähemalt 26 skeletti.

Paleoarheoloogide teatel on see haud viiteks, et umbes 7000 aastat tagasi leidis Kesk-Euroopas aset brutaalne konflikt, edastab BBC.

Hauast leitute koljud on purustatud ning luud murtud, mis näitab, et hukkunute peal kasutati vägivalda.

Teadlaste sõnul on vigastused sellised, mida tuli ette varaneoliitikumis aset leidnud kokkupõrgetes.

Samasuguseid massihaudu on varem leitud Saksamaalt Talheimist ning Austriast Asparn-Schletzist.

Konfliktis osalenud pärinesid põllumajanduskogukondadest, mida tuntakse lineaarkeraamika kultuurina. Tegemist oli Euroopa esimeste põlluharijatega, kelle kultuur oli tipus 5400 – 4900 eKr.

Paleoarheoloogi Christian Meyeri sõnul on nüüdne leid ebaharilik sellepoolest, et maetud on lohakalt ning hauapanuste asemel on prügi.

Neoliitikumis maeti surnuid tseremoniaalselt, asetades nad vasakule küljele ning kaasa pandi juba siis hauapanuseid.

Massihauas aga on surnud üksteise peale visatud ning nendega on kaasa pandud prügi.

Schöneck-Kilianstädtenis tehti inimjäänusteleiud seoses tee-ehitusega ning leitute seas on ka kümme last, kes ei olnud hukkumishetkel vanemad kui kuus aastat.

Ka lastel on palju kehalisi vigastusi, mis on tekitatud erineval viisil.

«Me ei tea, mis täpselt juhtus, kuid võib oletada, et mitme põllumajanduskogukonna vahel puhkes sõda. Kahest varasemast leiupaigast on samuti leitud viiteid vägivallale, mis tõi kaasa kultuuri allakäigu,» teatas Meyer.

Teadlased oletavad, et oma rolli võis konfliktis mängida kliimamuutus või siis tekkis rahvastiku suur juurdekasv, mille tõttu oli rohkem suid toita.

«Pidi olema mingi drastiline asi, et tekkis ulatuslik relvakonflikt tavapäraselt rahulike põlluharijate vahel,» nentisid teadlased.

Uurijate sõnul oli nende jaoks üllatus, et kahel kolmandikul skelettidel on koljuluumurrud.

«Kuna tegemist on väga vanade inimjäänustega, siis ei saa kindlalt öelda, kas ohvrite kehavigastused tekitati siis kui nad olid elus või surnud. Neid võidi piinata, mille tagajärjel nad surid. Võis toimuda totaalne mitme kogukonna häving,» lisasid paleoarheoloogid.

Tagasi üles