Tänapäeva popkultuur kubiseb sõbralikest tulnukatest pajatavatest filmidest ja raamatutest.
Apollo 14 astronaut: sõbralikud tulnukad aitasid Maal tuumasõda ära hoida
USA kosmoseagentuuri NASA Apollo 14 missiooni astronaudi Edgar Mitchelli sõnul ei ole need ainult väljamõeldud lood, vaid reaalsus, edastab foxnews.com.
Kuuenda inimesena Kuul käinud Mitchell sõnas, et tema andmetel külastasid Maad mitmel korral sõbralikud kõrgelt arenenud tulnukad, kes aitasid ära hoida Venemaa ja USA vahel puhkeda võinud tuumasõda.
Mitchelli teatel on NASA-l andmed alates 1945. aastast, mil nähti USAs New Mexicos White Sandsi raketibaasi juures esmakordselt ebatavalisi lennumasinaid.
White Sandsis hoidis USA oma esimest tuumapommi ning sealt startis 1946. aastal USA esimene rakett, mis lendas rohkem kui 167 kilomeetri kõrgusele.
«Tulnukaid huvitas meie sõjaline võimsus. Olen NASAs rääkinud mitmete isikutega, kes olid seotud White Sandsiga ning nende sõnul võtsid tulnukad kontakti, et ei tekiks Maad hävitav tuumasõda,» lausus astronaut.
New Mexicos ufode poolest kurikuulsas Roswellis üles kasvanud Mitchelli sõnul on ta tuttavate seas mitu lennuväeohvitseri, kelle andmetel külastasid tulnukad külma sõja ajal pidevalt USA sõjaväebaase.
«Tulnukad takistasid raketi- ja tuumakatsetusi. Kui ka rakett suudeti välja saata, hävitasid selle tundmatud lendavad objektid,» selgitas Mitchell.
On ka neid, kes on Mitchelli teadete suhtes skeptilised.
«Kui võtta aluseks, et universum on umbes 14 miljardit aastat vana, siis on ebatõenäoline, et järsku saabuvad mingid tegelased, kes heast peast hakkavad meie tuumaarsenali kahjutuks tegema,» teatas USA kaitseministeeriumi endine ufoprojekti koordinaator Nick Pope.
Wikipedia: Apollo 14 oli kosmoselaev, mis sooritas Apollo programmi kaheksanda mehitatud kosmoselennu ja kolmanda mehitatud lennu Kuule.
Meeskonda kuulusid komandör Alan Shepard, juhtimismooduli Kitty Hawk piloot Stuart Roosa ja kuumooduli Antares piloot Edgar Mitchell.
Shepardile oli see teine kosmosereis, Mitchellile ja Roosale esimene.
Apollo 14 startis 31. jaanuaril 1971 ning tagasi Maale jõuti 9. veebruaril. Lend kestis kokku 216 tundi, üks minut ja 58 sekundit.