Video: maailma kõige äikeselisem paik on Venezuela järv

Äike Maracaibo järvel Foto: SCANPIX

Lõuna-Ameerikas Venezuelas  asub maailma kõige äikeselisem koht, mis paelub nii kohalikke kui turiste.

Äike ja pikselöögid on igapäevane nähtus kohas, kus Catatumbo jõgi suubub Maracaibo järve, edastab Daily Mail.

Äike pärineb viie kilomeetri kõrgusel asuvatest pilvedest. Seal esineb äikest kuni 160 ööl aastas, äikesetorm võib kesta kümme tundi päevas ning pikselööke tuleb tunnis kuni 280.

Igal aastal tekib järve kohal 1,2 miljonit pikselööki, mida on näha ligi 400 kilomeetri kaugusel.

Teadlaste arvates mõjutab sagedast äikese teket nii maastik kui erinevad tuuled.

Maracaibo järve ümbritsevad mäed, mis püüavad kinni Kariibi merelt tulevad soojad tuuled.

Soojad tuuled põrkuvad kokku Andide mäestikust tulevate jaheda õhuga. Selle tagajärjel tekivad äikesepilved,  milles keskmiselt tekib 28 pikselööki minutis. Sellest energiast jätkuks Lõuna-Ameerikas kõikide lambipirnide valguseks.

Osade teadlaste arvates võivad äikese tekkes mängida rolli ka paigas asuvad sood, millest eraldub metaangaasi.

«Selle koha geograafia on eriline, kuna koos on mäed, kurviline rannajoon, soo ja veekogud. Just maastik on see, mis annab tõuke äikese tekkele,» selgitas globaalse hüdroloogia ja kliima uurimisinstituudi teadlane Daniel Cecil.

Neid äikesetorme peetakse Venezuela üheks vaatamisväärsuseks.

Maracaibo järv asub Zulia osariigis, mis reklaamib end kui äikeseosariiki.

Äike on kohalikele kalameestele majaka eest, mille tõttu nad saavad öisel ajal probleemideta navigeerida.

2010. aastal läksid  piirkonna elanikud paanikasse, sest äike lakkas nädalateks. Nad arvasid, et selle põhjustas erakordne põud, kuid nädalat hiljem looduse kakofoonia aga jätkus.

Teine, varasem samasugune juhtum oli 1906. aastal, mil Colombiat ja Ecuadori tabanud maavärin tekitas tsunami.

Catatumbo äike on kantud ka selle aasta Guinnessi rekordite raamatusse, lüües troonilt Aafrika linna Kifuka, kus iga ruutkilomeetri kohta tuleb 250 pikselööki.

Uurimine näitas, et äikesetormides esinevad erinevad värvused tekivad õhus leiduvastest erinevatest aatomitest.

Kuiv õhk paistab valge, kuna selles on vähem nähtava valguse kiiri. Kui õhus on palju niiskust, siis vesiniku aatomid tekitavad punaka tooni. Öisel ajal võib see ilmneda lillana.

Ajaloost on teada, et äike ja pikne on mänginud Venezuela ajaloos tähtsat rolli, aidates ära hoida vähemalt kahte invasiooni.

Esimene vallutamiskatse oli 1595 kui Inglismaa maadeavastaja Francis Dreake´i alused paljastusid Maracaibos hispaanlastele äikese tõttu.

Teine oli Venezuela iseseisvussõja ajal 1823. aastal, kui äike paljastas maabuda tahtnud hispaanlased.