Rikkaks saamine sõltub eelkõige kasvatusest, mitte niivõrd geenidest

FOTO: Vida Press

Teada on, et kui pere on rikas, siis on suure tõenäosusega ka järglased rikkad.

Sotsiaalteadlased on pikka aega arutlenud, mis mängib jõukaks saamisel suuremat rolli – kas kultuurikeskkond või geenid, kirjutab Daily Mail.

Rootsis tehtud hiljutise uuringu kohaselt on kultuurikeskkond, millesse sünnitakse ning kasvatus jõukaks saamise seisukohast tähtsamad kui vanemate poolt antud geneetiline pärand ja iseloomueeldused.

«Kehabioloogia ja iseloom mängivad rikkaks saamisel vaid väikest rolli,» teatas Lundi ülikooli majandusteadlane, jõukusuuringu kaasautor Kaveh Majlesi.

Mitmes varasemas uuringus püüti leida niinimetatud jõukusegeeni, mille abil oleks olnud võimalik selgitada rikkaks saamise bioloogilist tausta.

Rootslaste uuring näitas, et adopteeritud lapsed olid sama jõukad nagu nende adoptiivvanemad, mitte aga nagu bioloogilised vanemad. Adopteeritutel ja adoptiivvanematel ei ole sarnane geneetika.

Uuringu aluseks olid 2159 Rootsi lapse andmed, kes adopteeriti ajavahemikul  1950 – 1970.

Teadlased võrdlesid neid andmeid Rootsi täiskasvanute üldise jõukusega perioodil 1999 – 2007.

Uuringus taheti teada, kas adopteeritud laste jõukus oli sarnane adoptiivvanemate või bioloogiliste vanemate omaga.

Ilmnes, et bioloogilised vanemad olid tavaliselt nooremad, vaesemad ja madalama haridusega kui adoptiivvanemad.

Ilmnes, et adoptiivvanemad mõju adopteeritud lapse jõukaks saamisele oli suurem kui bioloogiliste vanemate oma.

Majlesi arvates tuleb see paremini esile jõukates riikides nagu USA, kus rikaste ja vaeste vaheline majanduslik lõhe on väga suur.

«Meie uuring näitas, et jõukas olemine ei liigu järgmisse põlvkonda selle tõttu, et jõuka pere järeltulijad on intelligentsemad ja andekamad. Pigem sõltub see kasvatusest ja keskkonnast ehk rikkus tõmbab ligi rikkust,» teatas teadlane.

Populaarne

Tagasi üles