Komeet 67P jõudis Päikesele lähimasse punkti

Komeet 67P erinevates asendites Foto: SCANPIX

Euroopa Kosmoseagentuuri (ESA) teatel jõudis komeet 67P/ Tšurjumovi-Gerassimenko  Päikesele lähimasse punkti oma trajektooril ning Rosetta sond jätkab selle komeedi orbiidil.

Komeet on Päikesele kõige lähemal ehk periheelis täna, olles Päikesest 186 miljoni kilomeetri kaugusel, edastab BBC.

Teadlased uurivad Rosetta abil seda väikest ja seni külma «maailma», mis Päikesele lähenedes sulama hakkas.

Päikesele lähemal olles tekivad komeetidel ka neile omased «sabad», mis koosnevad laetud osakestest.

Rosetta jäädvustab, kuidas komeet 67P puhul jää ja tahke süsinikdioksiid sulavad ja gaas tekib.

ESA teadlase Mark McCaughreani sõnul ei pruugi komeedil toimuvad protsessid langeda periheeliga kokku. Ta võrdles komeedi periheeli Maa suvise pööripäevaga, mis ei ole tavaliselt suvisel ajal kõige soojem päev.

«Maal on termaalne nihe ja see kehtib ka komeedi kohta. 67P saab päikesevalgust ja -soojust enim nüüd, kuid ta aktiivsus ei jõua siis veel tippu. Me ei tea täpselt, millal see tipp on,» teatas asjatundja.

Uurimissond Rosetta jõudis komeet 67P juurde 6. augustil 2014. Sond liikus kujult vanniparti meenutavast komeedist 30 kilomeetri kaugusele ja jäi orbiidile.

Paaril viimasel kuul on komeedil toimuvad protsessid sundinud uurimissondi kaugenema.

McCaughreani sõnul on Rosetta 300 kilomeetri kaugusel komeedist.

«Komeedi aktiivsus jätkub ka pärast periheeli ning selle tõttu võib tekkida vajadus viia Rosetta veelgi kaugemale. Aasta lõpupoole peaks komeet rahulikumaks muutuma ning siis saab sond liikuda lähemale, umbes 10 – 30 kilomeetri kaugusele komeedi pinnast,» nentis uurija.

Robotmaandur Philae on ikka 67P pinnal, kuid ta ei ole kommunikatsioonivõimeline.

Philaega oli probleem juba komeedile maandumisel ning kuna roboti päikesepatareid ei saanud piisavalt päikeseenergiat, siis jäi maandur «talveunne».

Kui komeet päikesele lähemale liikus, sai Philae natuke energiat, kuid sellest jäi tema ülesäratamiseks väheks.