/nginx/o/2015/08/12/4372437t1h1c1c.jpg)
Norrale Põhja-Jäämeres kuuluva Svalbardi saarestiku Lääne-Teravmägede saarel Ny-Ålesundis on polaarteadlastel tekkinud probleeme neid kimbutavate jääkarudega.
Polaarteadlastele on jääkarudest saanud õudusunenägu
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kunagise söekaevanduslinna lähedal elab suur jääkarude kogukond, kuid linnas asub polaaruurimiskeskus, mille tõttu on seal palju teadlasi, edastab The Local.
Ny-Ålesund on maailma kõige põhjapoolsem linn, kus töötab keskmiselt 150 polaarteadlast.
Uustulnukatele antakse kohe pärast saabumist instruktsioonid, kuidas tuleb jääkarudega käituda.
«Kui näed jääkaru, siis astu sisse esimesse ettejuhtunud hoonesse ja helista jääkarueksperdile. Tema number on iga telefoni juures,» sõnas Prantsuse-Saksa Awipe instituudi, mis üks polaaruurimisega tegelevaid uurimisasutusi, juht Katherin Lang.
Langi sõnul on Ny-Ålesundi juures pidevalt näha jääkarusid.
«Jääkarude jahtimine on keelatud isegi siis, kui ollakse kogenud jahimees,» teatas Lang.
Jääkarude ja inimeste kohtumised Norra Svalbardi arhipelaagis, milles Spitsbergen on suurim saar, on tavalised.
Märtsis ründas karu linna lähedal telklaagris olnud ja maganud tšehhi, tekitades ta näole ja kätele raskeid vigastusi. Mehe kaaslased lasid karu maha.
Ny-Ålesund saabuvad teadlased, kes ei oska relva kasutada, peavad kohapeal seda õppima kui nad tahavad linnast väljapool uurimistööd teha.
«Siin tuleb olla alati valvel, sest ei tea, millal jääkaruga kohtumine aset leida võib,» teatas teadusnõunik Sebastien Barrault.
«Relv ja selle kasutamisoskus on linnast lahkumise luba,» selgitas ta.
Svalbardis elab umbes 3000 jääkaru, samas kui inimeste maksimumarv ulatub vaid 2500.
Loomakaitsjate arvates on maailmas umbes 20 000 – 25 000 jääkaru ning tegemist on niiöelda haavatava liigiga, kuna neist võib keskkonnamuutuste tõttu saada hävinemisohus liik.
Jääkarusid tapetakse liiga palju ning polaarjää sulamise tõttu kahaneb nende eluareaal.
Barraulti sõnul tohib jääkaru tulistada vaid siis, kui oht inimelule on maksimaalne.
Täiskasvanud isased jääkarud kaaluvad 350 – 600 kilogrammi ja üle selle ning suudavad liikuda kuni 40 kilomeetrit tunnis.
Barraulti sõnul ei tasu inimestel hakata jääkarude eest ära jooksma, sest need karud on omamoodi «sprinterid» ning võivad inimese kätte saada. Pigem tuleks teha valju heli, mida need karud kardavad.
«Kolistamise peale jääkarud põgenevad. Kui tegemist on näljase jääkaruga või oma poegi kaitsva emasega, siis need karud on väga agressiivsed,» jätkas asjatundja.
Hollandi ornitoloog Maarten Loonen on Ny-Ålesundis 20 aastat käinud polaarlinde uurimas ning tal on olnud jääkarudega karme kokkupuuteid. Ornitoloogi kinnitusel on jääkarudest saanud teadlaste jaoks õudusunenägu.
«Kui võimalik, liigume alati paaris. Selgitan alati oma kaaslastele ja üliõpilastele, et jääkarud näevad inimestes saaki,» teatas Loonen.
Looneni sõnul oli Spitsbergeni saare lääneosas varem vähem jääkarusid, kui nüüd. Need karud elavad enamasti Spitsbergeni idaosas, kus on jahedam ja rohkem jääd.
«1988. aastal ei olnud veel jääkarud veel ohuks ning siis sai kõikjal liikuda ja ka telkida üksinda,» meenutas linnuteadlane.
Viimstel aastatel on jääkarud liikunud Ny-Ålesundile aina lähemale.
Jääkarud toituvad peamiselt hüljestest, kuid ei ütles ära ka teiste mereloomade surnukehadest. Kui toitu on vähe, tulevad nad inimasulatele lähemale ning murravad näiteks põhjapõtru ning käivad isegi asulates prügikastides toitu otsimas.