Video: kes suudab dešifreerida keskaegsel mõõgal oleva kirjutise?

Keskajast pärit mõõk, millel on kirjutis NDXOXCHWDRGHDXORVI Foto: Youtube

Ajaloolased on pingutanud, et saada teada, mis on kirjas keskajast, 13. sajandist pärit mõõgal.

Mõõga keskosas on 18-täheline kirjutis NDXOXCHWDRGHDXORVI, mis ei ole ei ruunid, vanainglise ega ladina keel, edastab Daily Mail.

Briti raamatukogu pöördus avalikkuse poole, et asjast huvitatud inimesed aitaksid mõõgal kirjas olevat dešifreerida.

On oletatud, et mõõgal on mingi kõmri keelne fraas mõõgavõitluse kohta, mingi värsi algussõnad või siis keegi vilets meistrimees rikkus mõõga valesti kirjutamisega.

See mõõk leiti 1825. aastal Lincolnshire´ist Withami jõest. Hilisem uurimine näitas, et tõenäoliselt on tegemist keskaegsele rüütlile kuulunud mõõgaga, mis kaalub 1,2 kilogrammi ning mille pikkus on 96 sentimeetrit.

«Selliseid mõõku kandsid kuningas John Maata (valitses 1199 – 1216) ja Magna Carta (1215) aegsed rüütlid,» teatas Briti raamatukogu kuraator Julian Harrison.

Harrisoni sõnul on tegemist mõõgaga, mille abil oli võimalik kolju pooleks raiuda.

Mõõgal olev kirjutis on tehtud kullaga ning selle tõttu on mitmed uurijad arvanud, et see tundmatus keeles sõnum on religioosse sisuga.

Mõõk võidi valmistada Saksamaal ning seega võib kirjutis olla mõnes kohalikus keeles.

Harrisoni kinnitusel on nad juba saanud inimestelt variante, mis mõõgal kirjas olla võib.

Välja on pakutud nii sitsiilia kui kõmri keeles lauset. Janet Kennedy arvates viitab kirjutise keskosa CHWDRGHD valesti kirjutatud vanasaksa sõnale «mõõk» ning ORVI on isikunimi.

Arvati veel, et mõõgal on kõmri keeles «Mind ei saa kinni katta», mis võib tähendada, et mõõga omanik on alati lahinguks valmis.

Harrisoni kinnitusel ei ole nad leidnud kõmri keelega seost.

Mõõka uurinud Anne Robertsoni arvates on mõõgal hoopis mõne luuletuse ridade esimesed tähed, kuna keskajal oli populaarne kanda tähtsatele objektidele luuletusi või ridu nendest.

Veel toodi esile, et kirjutises võib esineda ladina keelt, sest näiteks ND võib olla «nostrum dominus» ehk «meie isand», mis on viide Jeesusele. Samuti võib Jeesusele viidata X.

«Ajaloolaste sõnul oli keskajal üsna levinud, et mõõgale graveeriti mingi religioosne sõnum ning relv visati jõkke,» lisas Harrison.

Keskajal ei olnud lugemis- ja kirjutamisoskus just väga levinud ning sõjamehed olid sageli kirjaoskamatud.

Teada on saksi rüütlite mõõku, millel olev kirjarida ei tähenda mitte midagi, kuna see on vaid kaunistus.

«Rüütlid tahtsid mõõgale oma nime, motot või hüüdlauset. Sepad võisid kirjaoskamatuid rüütleid tüssata ja kirjutada midagi suvalist, mis ei tähendanud mitte midagi,» selgitasid mõõka uurinud.

Seda mõõka näeb Briti raamatukogu näitusel «Magna Carta: Law, Liberty, Legacy».

Mõõk on koos 14. sajandist pärit käsikirjaga «Grandes chroniques de France», mis kajastab Inglismaa kuninga Johni ja Prantsusmaa kuninga Philippe II võitlust Normandias 1203. aastal.

Selles käsikirjas on näha umbes samasugust mõõka, mille kirjutist tahetakse dešifreerida.