Astronoomide sõnul on neil inimkonnale halb uudis, et universum sureb aeglaselt ning inimesed ei saa selles suhtes midagi ette võtta.
Astronoomid: universum sureb aeglaselt
Lääne-Austraalia raadioastronoomia uuringute keskuse juhtivastronoomi Simon Driveri sõnul saab universumit võrrelda tegelasega, kes on heitnud voodisse, tõmmanud teki üle pea ning on jäämas igavesele unele, edastab news.com.au.
Kuid inimkonnal ei ole vaja veel muretseda ega ka viimsepäevapidusid korraldama hakata, sest universumi surm ei tule enne 100 miljardit aastat.
Rahvusvaheline astronoomide meeskond analüüsis rohkem kui 200 000 galaktikat ja avastas, et galaktikates on nüüdseks vähem energiat, kui seda oli kaks miljardit aastat tagasi.
Teisisõnu surevad vanad tähed kiiremini, kui tekivad uued tähed.
Teadlased kasutasid uuringul maailma kõige võimsamaid teleskoope, kaasa arvatud Tšiili Paranali observatooriumi VISTA (Visible and Infrared Survey Telescope for Astronomy) ja VLT (Very Large Telescope) teleskoopi, NASA GALEXit (Galaxy Evolution Explorer) ja WISE (Wide-field Infrared Survey Explorer) kosmoseteleskoopi ning Euroopa Kosmoseagentuuri Herscheli kosmoseteleskoopi.
Teadlased tegid arvutimudeli nüüdsest universumist ning leidsid, et universumis on energia kahanemas, kuna galaktikad toodavad seda varasemast vähem.
Universumi energia pärineb Suurest Paugust. Füüsikateoreetiku Albert Einsteini kuulus võrrand E=MC² kirjeldab massi energiaks teisaldamist.
Astronoomid uurisid 21 erinevat valguse lainepikkust alates ultraviolettkiirgusest kuni infrapunakiirguseni, mis näitas, et universumis tekib nüüd poole vähem energiat, kui tekkis kaks miljardit aastat tagasi.
Ultraviolettkiirgus on nähtavast valgusest lühema lainepikkusega ning infrapunakiirgus on pikema lainepikkusega. Need mõlemad on inimsilmale nähtamatud.
«Energia vähesus on märgiks, et universum on suremas. Universum on hakanud jõudma inertsesse faasi ning teda saab pidada «pensionäriks». Universum paisub kiirenevas tempos ning oma elu lõpul muutub väga külmaks ja pimedaks paigaks, kus aineosakesed on üksteisest ülikaugel,» selgitas ekspert.
Driveri sõnul ollakse juba 1990. aastatest teadlikud, et universum lakkab ühel hetkel olemast selline, nagu me seni teda tundnud oleme.