Päevatoimetaja:
Katrin Lust
(+372) 56681734
Saada vihje

Ülevaade: kui suure raha eest saab Eestis mõisnikuks?

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Kristel Trell
Copy
Järlepa mõis.
Järlepa mõis. Foto: KV.EE

Eesti suurimast kinnisvaraportaalist KV.EE leiab praegu ligi 30 müügis olevat mõisa või mõisakohta.

Mõisnikuks saab end vormistada ka vähema kui 10 000 euro eest, kuid siis peab hinges põlema kirg restaureerimise vastu, samuti nõuab taoline ost enamasti väga suurt investeeringut, kirjutatakse KV.EE blogis. Kaunilt ja nõuetekohaselt restaureeritud ja sisustatud mõisakompleksi eest tuleb välja käia aga vähemalt üks kuni kaks miljonit eurot.

Kõige suurejoonelisemaks praegu müügisolevatest mõisatest võib pidada Järlepa mõisakompleksi Raplamaal, mille ca 68 hektarit maad – kogu see luksus maksab 2,3 miljonit. Kogu pindalast on teras-aiaga piiratud ca 20 hektarit. Kinnistul asub peale peahoone veel 6 hoonet: 5000m2 suurune kividest maneež,  mõisa kelder ja grillimaja – 74.4m2, külalistemaja koos sauna ja eesruumiga, mõisa ait-kuivati – 268m2, lisaks 293,2m2 suurune mõisa tall- ja tõllakuur ning eraldi 350 m2 suurune garaaž viiele autole.

Arhitektuuriliselt ainulaadse Kiviloo mõisa est tuleb välja käia 1,2 miljonit. Mõisa 9-toalist peahoonet ümbritseb 14,26 hektari suurune kõrghaljastatud krunt ja vahetus läheduses paikneb Kiviloo paisjärv, mis vajab korrastamist. Krundil paiknevad ka keskaegse ordulinnuse varemed.

Saaremaal asuva Pidula mõisakompleksi eest tuleb välja käia 450 000 eurot. Mõisakompleks paikneb neljal kinnistul, mis kokku moodustavad üle 12 hektari suuruse maa-ala. Mõisa kinnistul paikneb mõisa peahoone, kus on alustatud renoveerimistöödega, mis on veel pooleli. Kokku on peahoones ruutmeetreid 1400 ringis. Lisaks paikneb kinnistul ka mõisapark. Valitsejamaja on täielikult renoveeritud ja toimib täna hotellikompleksina.

Otsingutes kasutatakse märksõna «mõis» vähemalt pooltuhat korda kuus, seega salamahti mõisniku tiitlit ihkavaid inimesi Eestimaal jagub.

Tagasi üles