Päevatoimetaja:
Katrin Lust
(+372) 56681734
Saada vihje

Naistel on aeglasema ainevahetuse tõttu kontorites jahedam

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Inna-Katrin Hein
Copy
Artikli foto
Foto: Vida Press

Hollandi teadlaste uuring näitas, et naistel on õhukonditsioneeridega kontorites meestega võrreldes alati jahedam.

Palava ilmaga pannakse konditsioneerid tavaliselt maksimumi peale ning mehed tunnevad end siis mõnusalt, edastab The Telegraph.

Õhukonditsioneeride töö on seatud 50 aasta taguse standardi järgi, milles on võetud aluseks 40-aastane mees, kes kaalub umbes 70 kilogrammi ning tema baasainevahetus ja puhkeoleku energiakulu.

Naiste ainevahetus on 35 protsendi võrra meeste omast aeglasem ning selle tõttu tundub naistele, et ruumis on jahedam.

Üha rohkem kasutatakse energiat, et palava ilmaga oleks ruumid jahedad, see aga kasvatab 30 protsendi võrra süsinikdioksiidi emissooni, mille tõttu toimub kliimasoojenemine.

Rohkema energia kasutamisel lähtutakse meestest, kui aga õhukonditsioneerid panna tööle naiste järgi, siis hoitakse energiat kokku ning selle mõju kliimale oleks väiksem.

Uurijate Boris Kigma ja Wouter van Marken Lichtenbelti teatel eelistavad naised ruumitemperatuuri, mis on meeste ruumitemperatuuri eelistusest kolm kraadi kõrgem.

 Naised tunnevad end mugavalt 25 kraadi, mehed aga 22 kraadi juures.

Teadlased uurisid 16 noort naist, kes töötasid kontoris ning leidsid, et nende ainevahetus oli meeste järgi seatud standardainevahetusest aeglasem.

Selle tõttu vajavad naised ka suvel ruumis kõrgemat temperatuuri kui mehed.

1960. aastatel kehtestatu ei kehti enam ning keskmine mees ei kaalu enam 70 kilogrammi, vaid märgatavalt rohkem. Maailma heaoluriikides on ülekaalulisusest saanud suur sotsiaalne ja meditsiiniline probleem.

Teadlaste sõnul saab vanust, sugu, kehasuurust ja kaalu arvesse võttes panna konditsioneerid nii tööle, et energiakulu väheneks ning sellega kahaneks ka süsinikdioksiidi emissoon.

Baasainevahetus on kalorite hulk, mille põletab  organism päevas ära füüsilise koormuse puudumisel ning see moodustab umbes 70 protsenti päevasest kaloraažist. Ülejäänu kulub seedimisele ja liikumisele.

Tagasi üles