Mänguarvustus: F1 2010

Üle hulga aja said autovõidusõiduharrastajad oma käppade vahele mitmeplatvormilise – PS3, Xbox 360 ja arvuti – vormel ühe mängu. Tegijaks Codemasters.

Juba enne mängu ilmumist arutati foorumites tuliselt, millega siis seekord tegemist, kas Codemasters lasi välja järjekordse arkaad-kihutamise, nagu ta neid üksjagu teinud, või siis on F1 teemal tegemist simulaatoriga. Ette rutates olgu öeldud, et nii seda kui teist. Võimalikult laia ostjaskonda silmas pidades venitasid Codemastersi koodikustid selle kummi üsna pikaks.

F1 2010 annab mängija käsutusse selle hooaja rajad, piloodid ja masinad. Karjääri arendades asud võistlema nõrgas meeskonnas tehniliselt mahajäänud masinaga, sinu eesmärk on teadagi karjääri lõpuks maailmameistri koht võtta. Et asi huvitavam oleks, on sõiduväline aeg jagatud mänedžeri ja pressiga suhtlemisele. Neile antud vastused võiksid idee kohaselt muuta sinu seisundit F1 karusellis, aga see osa pole Codemastersil eriti hästi läbi mõeldud. Ükskõik, mida ütled, eriti see asjade seisu ei muuda. Aga see ongi ju eeskätte autoga sõitmise mäng, mitte mingi RPG.

F1 2010 lubab üsna palju mängust oma käe ja vajaduse järgi ära sättida. Nii võib etapp kesta 20-100% tegelikust ringide arvust, sest erandina F1 pilootidest meile miljoneid ei maksta ja peame vahel tööl/koolis kah käima. Mõnedes mängurežiimides saab lausa üheringilisi sutsakaid teha.

F1 asfaldirakett on teadagi tundlik ning kapriisne riistapuu. Arvatavasti lõpetaks enamus arvutimänguässasid päriselt kokpitti istudes esimeses püüdebarjääris. Seda arvestades pakub Codemasters laia realismiskaalat. Kõige lihtsamal juhul on autol peal nii palju piduriassistente, veojõukontrolli, automaatkäiguvahetust ja muud sellist, et mängija asi on vaid autonina õiges suunas hoida. Sellegi hõlbustamiseks joonistatakse teele ideaaltrajektoor, mis ühtlasi näitab ära, millal oleks enne kurvi arukas pidurit vajutada.

Mängus on varasemast tuntud flashback-võimalus. Kui pärast mitmekümneringilist sõitu lolli vea teed ja avariiga hakkama saad, siis võib paar sekundit tagasi kerida, et seda kohta uuesti võtta. Väldib frustratsiooni, kui muidu tund aega kenasti sõidetud võistlus lõpus untsu läheb. Eriti realismisõbralik see muidugi ei ole. Aga seinas käia ja teiste masinatega kokku põrgata saab eriti alguses üksjagu. Codemasters pakub välja kolm vigastusmudelit: auto ei saa üldse avariides vigastata; vigastused on vaid visuaalsed ja sõiduomadusi ei mõjuta: vigastused on nii nähtavad kui auto käitumises tuntavad.

Oskuste kasvades võib sõiduabisid vähemaks reguleerida ja välja lülitada, samuti AI raskusastet tõsta. Codemastersi foorumis on urisetud, et selles mängus AI reaalselt ei sõidagi. St kui mäng otsustab, et sa peaksid mõnda programmi poolt tekitatavat masinat nägema, siis see ette manataksegi. Seda fenomeni võib jälgida siin. Nii siis võib kvalifikatsioonisõitudes märgata, et ametlikud ringiajad ja see, kus sina võistlevat autot näed, et sobi alati kokku. Testides sai täheldatud, et AI hindab vahel valesti ilma ja tee boksipeatusi täiesti suvaliselt. Mängus on nn dünaamiline ilm, st ootamatult võib vihmasabin raja märjaks kasta ning siis on see mees võidus, kes oma boksimineku just õigeks hetkeks planeeris.

Küürakat AId saab muidugi vältida, kui päris inimeste mitmikmängus mõõtu võtta. Selleks peab olema Games for Windows Live konto. Valida on kas kiirete matšide (neli erinevat tüüpi) või siis peensusteni ette valmistatud võidusõidu vahel. Võidu kihutada saab ka lokaalvõrgus, sellest GFWL kontot pole vaja. Paraku ei ole Codemasters lisanud ekraanijagamise režiimi, millega kaks inimest ühe masina taga koos saaksid mängida.

F1 kogu sõidustrateegiat, rehvide valikut ja boksipeatuste aega võib ise juhtida või lasta seda programmil planeerida. Täpselt sama asi on vormelauto seadistustega. Kokku võib mängida kaheksa parameetriga: aerodünaamika, pidurid, ballast, vedrustus, käigukast, rehvide materjal ning kokkujooks, käigukast. Kõik need annavad omajagu efekti, eriti siis, kui oskad raja omapäradega arvestada. Monacos näiteks on mõttekas tiibade survet suurendada ning auto kere kõrgemale tõsta, et sel keerulisel rajal paremini teel püsida. Bahreini pikad sirged jälle tahavad vähem tiivasurvet, aga ilmselt suuremaid pidureid. Kui ise ei viitsi sellesse peenmehaanikasse süveneda, võib seadistused programmi hooleks jätta, sõltub just sellest, kui sügavat realismi mängija taotleb. Siin on hulk näidisseadistusi, mida proovida võiks.

Codemasters, tundub, eeldab, et enamus ostjaid istuvad oma konsoolipuldiga teleka ees ja nii on mäng optimiseeritud just sellele segmendile. Kui piisavalt sõiduabisid peal on, siis saab puldiga mängida küll, aga kohati jääb puldi analoogkangi käiguulatus lühikeseks, et kurvi ilusti välja võtta. Arvuti taga sai muidugi ka klaviatuuriga mängitud, testimise ajal oli kasutada Logitech G510, Razer Lycosa ning Roccat Arvo mänguriklaviatuurid. Kui tegemist ei ole väga vinge automängu haiga, siis nõuab klaviatuuriga mängimine veel rohkem sõidutoetusfunktsioonide kasutamist, et enam vähem rajal püsida ja normaalne aeg välja sõita.

Kõige parem on sellist mängu mängida loomulikult rooliga, kokpitivaates ning võimalikult väheste abide ja kõrge raskusastmega. Siis tunneb kõige paremini, mismoodi F1 piloodi leib maitseb. Aga nagu mainitud, on Codemasters hoolt kandnud ka tavamängurite eest, kellel nii spetsiifilisi vahendeid ei ole ning teinud F1 2010 mängitavaks lihtsalt puldi ja klaviatuuriga. Internetis on näha, et F1 mängijad sõidavad välja kümmekond sekundit paremaid ringiaegu kui päris piloodid nendel radadel sel hooajal. Mida see ütleb mängu realismi kohta…?

Kokkuvõtteks. Mida rohkem F1 maailmast tead, seda enam pakub ka mäng. Raskusaste varieerub küllalt suurtes piirides. Erinevate mängumasinatega relvastatud ja kõikuva kogemuspagasiga mängijad võiksid teoreetiliseltki leida taseme, kus mäng on nauditav, mitte liiga kerge või raske. F1 pakub üht-teist nii kihutajale kui nokitsejale. Pilt ning heli on heal tasemel. Meelelahutust pakub see mäng kõvasti ja F1 atmosfääri loomine on hästi välja kukkunud.
Kokkuvõttes 8/10. Tasub osta küll, kui natukegi bensiini veres voolab.

Lisaks videokaardile esitab F1 2010 ka protsessorile nõudeid. Mida rohkem tuumasid (mäng oskab nelja toetada) ning mida kõrgemal taktil need tuksuvad, seda parem mängukogemus. Just nagu päris F1s.
Nõutav mänguarvuti konfiguratsioon
Opsüsteem: Microsoft Windows XP / Vista / 7
Protsessor : Intel Core 2 Duo @ 2.4 GHz / AMD Athlon 64 X2 @ 2.8 GHz
Videokaart : 256 MB VRAM – NVIDIA GeForce 7800 / ATI Radeon X1800 või parem
Mälu : 1 GB RAM (XP) / 2 GB RAM (Vista / Win 7)
Kõvaketas : 12.5 GB vaba ruumi
Juhtseadmed: rool või mängupult äärmiselt soovitatav.

Mängu andis testimiseks Gamestar.

Vaata altpoolt, kuidas Lewis Hamilton seda mängu mängib ja mida arvab!