/nginx/o/2015/08/03/4343775t1h7a0b.jpg)
USA Põhja-Florida ülikooli uuring näitas, et lisaks lastele tuleks täiskasvanutel samuti puudel ronida, kuna see parandab kognitiivseid oskusi ja mälu.
Puudel ronimine parandab mälu
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ronimine nõuab tasakaalu ning see aitab paremini tunnetada nii keha kui ka parandab vaimse töötamise võimet, edastab Daily Mail.
Teadlased tegid katsealustega mälu ja kognitiivsete võimete testi enne puudel ronimist ning kaks tundi pärast seda. Teine katse näitas, et nende töömälu maht oli kasvanud 50 protsendi võrra, mis on varasemaga võrreldes suur paranemine.
«Keha- ja tasakaalu tunnetamine nõuab paremat töömälu, sest just see mälu peab talletama keskkonna ja keha muutuse pisiasjad,» sõnasid teadlased.
Kokku osales katses, kus tuli jätta meelde eri numbrikombinatsioone, 72 meest ja naist, kelle vanus oli 18 – 59 eluaastat.
Pärast seda ronis osa katsealuseid puudel või ronimisredelitel ja kõndis poomidel.
Ülejäänutele aga loeti tervise teemal loeng või nad tegid joogat.
Siis tehti uus numbrite meelespidamise katse ning roninud olid selles kõige edukamad. Uurijatele oli üllatuseks, et joogaharjutused ei parandanud töömälu.
Puudel ronimine ja tasakaaluharjutused panevad aju kiiremini tööle, kuna käed ja jalad on tavapärasest teistsuguses asendis ning jäsemeid tuleb rohkem kontrollida.
Katse läbiviijateks oli teadlastest abielupaar Ross ja Tracy Alloway, kelle sõnul on neil täiskasvanutel tervis parem ja mälu korras, kes ei ole unustanud lapsepõlve lõbusid nagu näiteks puudel ronimine.
Wikipedia: töömälu on inimaju süsteem, mis salvestab erinevaid informatsioonikilde ning saab neid hiljem kasutada. Inimese töömälu suudab korraga meeles pidada 7±2 infoühikut.