Päevatoimetaja:
Katrin Lust
(+372) 56681734

Arhiivileid heidab valgust 126 aasta tagusele traagilisele armuloole

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Inna-Katrin Hein
Copy
Mary Vetsera hüvastijätukiri
Mary Vetsera hüvastijätukiri Foto: SCANPIX

Austria-Ungari kroonprints Rudolfi ja tema 17-aastase kallima, paruness Mary Vetsera kaksikenesetapp tekitas 19. sajandi lõpus üleeuroopalise skandaali.

Nüüd leiti Austrias asuva  Schölleri erapanga arhiivist hüvastijätukirjad, mille kirjutas Vetsera, edastab The Local.

Mary Vetsera ja Rudolf leiti surnuna 1889. aasta jaanuaris Mayerlingi jahilossist.

«Armas ema, palun andesta mulle, ma ei suutnud armastuseta olla. Tema soovi kohaselt tahan, et mind maetakse Allandi surnuaiale tema kõrvale. Olen õnnelikum surnuna kui olin elusana,» kirjutas Mary Vetsera oma emale Helenele.

Lisaks leiti kirjad, mille Vetsera oli kirjutanud oma õele Hannale ja vennale Ferile. Need olid originaalümbrikutes ning neil oli kroonprints Rudolfi isiklik pitsat.

Mary Vetsera kirjad avastas Schölleri panga arhivaar Sylvia Linc koos teiste Vetsera peredokumentidega, mis pandi sinna hoiule 1926. aastal. Ei ole teada, kes sellest perest need hoiustas.

Pangaarhiivis oli ka Mary Vetsera sünni- ja surmatunnistus ning varasemast mitte teada kiri ta parimalt sõbralt.

Pank edastas leitud ajaloolised dokumendid Austria rahvusraamatukogule, mille eksperdid neid uurivad ja katalogiseerivad. Alates sellest kuust saab neid kirju kasutada uurimistööde tarbeks.

Mary Vetsera ja Rudolfi surma ümbritses mõistatus ning ajaloolaste sõnule ei uuritud nende enesetappu põhjalikult.

Oletatakse, et Rudolf lasi esmalt maha Vetsera ning siis enda, kuid on ka oletatud, et need kaks mõrvati koos keiser Franz Josephi käsul.

Teada on, et Vetserat ei maetud Rudolfi kõrvale, vaid kiirkorras ja salaja Alam-Austriasse Heiligenkreuzi surnuaiale.

Kroonprints Rudolfi jäänused asuvad Viinis perekonna krüptis.

Kroonprints Rudolf abiellus 1881. aastal Belgia printsessi Stephaniega, kuid nad ei saanud omavahel läbi.  1887 kohtus Rudolph Mary Vetseraga, kellesse armus, kuid printsi isa, keiser Franz Joseph keelas selle suhte. Paar otsustas siis oletatavalt koos enesetapu kasuks.

Tagasi üles