/nginx/o/2015/07/29/4330117t1h9877.jpg)
Iisraeli teadlased lahendasid saladuse, kuidas sipelgad oskavad kanda suuri toidukoguseid leiukohast pessa.
Kuidas sipelgad liigutavad suuri toidukoguseid?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ilmnes, et töösipelgad kannavad kandamit, kuid on olemas veel skaut- ja juhtsipelgad, kes õiges suunas juhatavad, edastab BBC.
Uurijate sõnul on sipelgate juures individuaalsus ja konformism tasakaalus.
Teadlased kasutasid oma uuringus videoid, millel on näha sipelgaid kandmas ülisuuri toiduosakesi.
Kui varem arvati, et sipelgad liiguvad üsna sihitult ja kaootiliselt, siis hiljutine uuring näitas, et tegelikult liiguvad nad sünkroniseeritult.
«Töölistegrupp järgib juhtsipelgaid ning üheskoos viiakse raske kandam pessa,» teatas Iisareli Weizmanni teadusinstituudi teadlane Ofer Feinerman.
Ta lisas, et 90 protsenti ajast liiguvad sipelgad massis ning kümme protsenti ajast tegelevad iseendaga.
See tähendab, et sipelgate transpordimeeskonnad on väga hästi organiseerunud ning ei ole omavahelist köievedu.
«Sipelgajuht ei pea end tutvustama ja võimu haarama, ta ei pea ka olema kaaslastest tugevam. Ta peab teadma, mis suunas minna,» selgitas Feinerman.
Feinerman ja ta kolleegid teid katsed, andes sipelgatele objekte, mis olid suuremad kui nad tavaliselt kannavad.
«Uurisime selle abil, kuidas sipelgad kooostööd teevad. Kui liigutatakse midagi suurt, on vaja paljude sipelgate üheaegset liikumist. Sipelgad tunnevad, et nad on osa ühisüritusest ja nad annavad oma panuse,» selgita uurija.
Teadlased andsid katsetes sipelgatele silikoonkettad, millest ühe läbimõõt oli kaheksa sentimeetrit ja teisel 16 sentimeetrit. Kohe muutusid varem sihitult liikunud putukad väga organiseerituks. Nad liikusid kandamit kandes ümber teele ette jäänud objektide.
Feinemani sõnul viivad sipelgad tavaliselt kaasa sellised objektid, mis mahuvad nende pesa sissekäigust sisse.
Teadlaste uuring sai alguse sellest, kui üks meeskonnaliige nägi oma kodus köögis põrandal liikumas kassitoidu pala, mis oli üsna suur. Ta märkas, et seda liigutab sipelgas.
Siis tekkiski neil huvi, kuidas sipelgad toidupalasid liigutavad.